Ettevõtjatele vajalik täiendava oskustööjõu kaasamine aitab tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet.

Eesti tööturul on struktuurne tööjõupuudus

„Kui soovime, et Eesti majandus kasvaks, peame võimaldama sektoritele, mis loovad kõrgemat lisandväärtust ja ekspordivad, oskustööjõu paremat kättesaadavust. Kontrollitud töörände hõlbustamine on ettevõtjate poolt kauaoodatud samm, kuna piisav oskustööjõu olemasolu on ekspordi suurendamisel hädavajalik. Inimesed, keda me siia tööturule juurde vajame, on kvalifitseeritud spetsialistid, keda ettevõtjad Eestist piisavalt ei leia,“ rõhutas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Ta lisas, et Eestisse tööle tulijad läbivad taustakontrolli ning neil peab olema kehtiv tööleping.

SA Kutsekoda OSKA arendusjuhi Tiia Randma sõnul on Eesti tööturul struktuurne tööjõupuudus. „Mitmel tööstussektori kasvuks hädavajalikul erialal on inimesi koduturul vajaka: näiteks insenere, mehhatroonikuid ja tehnikuid, keevitajaid ja pingioperaatoreid.

Kuigi tööandja esimene eelistus on palgata tööjõudu Eestist, ei ole sobilike oskustega töötajaid alati leida. Ka täiend- ja ümberõpe ei anna kiireid tulemusi ning paljudes valdkondades on ligi kolmandik töötajatest järgmise 10 aasta jooksul pensionile jäämas. Väheneva rahvastikuga riigis ei suuda loomulik iive seda tühimikku nii kiirelt täita, mistõttu on majanduse konkurentsivõime säilitamiseks vajalik suure tööjõupuudusega erialadel oskustööjõu värbamine väljaspool Eestit.” 

Tööturult jääb igal aastal puudu ligi 2000 inimest

Pensionile jääjate asendamiseks ja uute ametikohtade täitmiseks on OSKA hinnangul prognoosiperioodil 2022–2031 vaja aastas 18 000 inimest, samas kui tasemeõppest tööturule sisenejaid on umbes 16 000. Seega on tööturult igal aastal puudu ligi 2000 inimest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepaneku kohaselt luuakse tööjõu sisserände piirarvule täiendav erisus. Erisust saaksid kasutada sektorid, kus on suur tööjõupuudus ning mis on ekspordile orienteeritud ja kõrge lisandväärtusega.

Välistööjõu kaasamiseks on ettepaneku kohaselt vajalik töötajale maksta vähemalt Eesti keskmist brutokuupalka. Maksimaalne elamislubade arv, mida võib piirarvu väliselt töötamiseks tööjõupuudusega valdkonnas välja anda, on majanduskasvu tingimustes 0,2 protsenti alalisest elanikkonnast ehk 2600 luba ja muul ajal 0,1 protsenti ehk 1300 luba. Ettepaneku kohaselt toimub tööränne kontrollitult, mis tähendab, et kõigile Eestisse tööle tulijatele tehakse taustakontroll. Samuti on vajalik tööle tulemiseks kehtiv tööleping ning kui see lõpeb, tuleb kodumaale naasta. 

Valitsusele esitati ka alternatiivne ettepanek, mille kohaselt esitaks majandus- ja tööstusminister igal aastal valitsusele ettepaneku piirarvu erandiks 10 tegevusvaldkonnas, mis põhineb andmepõhisel kriteeriumil. Igale tegevusvaldkonnale on ette nähtud elamislubade arv, mis lähtub OSKA tööjõuprognoosist. Tegevusalade nimekirja koos elamislubade arvuga kinnitaks valitsus.