Üheks sisekliima teguriks on valgustus, millele sageli omistatakse liiga vähe tähelepanu. Nii juhtubki, et näiteks suures avatud kontoris tagaseina lähedal töötav inimene lahkub töölt sageli väsinuna või peavaludes ega mõista, miks uues kontoris töö kuidagi sujuda ei taha, kuigi valgustustihedus vastab ju mõõtmisprotokollide kohaselt töökohal etteantud nõuetele. Käesolevas artiklis vaatleme valgustustiheduse mõju töökvaliteedile.

Lihtsustatult lahti seletatuna näitab valgustustihedus seda, kui palju valgust langeb mingile pinnale. Tegelikult näeb inimene pinnalt peegelduvat valgust, kuid valgustustiheduse mõõtmine on lihtsam ja odavam, mistõttu standardid käsitlevad töökohtadel mingiks tööks sobivat valgustustihedust luksides. Energiasäästu nimel ollakse sageli valmis valgustama vaid tööpinda, kuid keegi ei vaata ainult tööpinnale, vaid ka selle lähedale ning kaugemasse ümbrusse.

Valgustustaseme järsk muutus vaateväljas hakkab tööpäeva jooksul väsitama ja viib ka töökvaliteedi alla. Praegu kehtiv sisevalgustuse standard EVS-EN 12464-1:2011 jagabki tööruumid vastavalt tegevusaladele tööpiirkondadeks, kus tööülesannet sooritatakse, selle vahetuks ümbruseks ja ka taustapiirkonnaks. Nii vahetu ümbruse kui ka taustapiirkonna valgustustasemed võivad etteantud piirides olla madalamad kui tööpiirkonna oma, kuid mitte mingil tingimusel tunduvalt valgemad tööpiirkonna valgustustasemest.

Töökoha paigutamisel ruumi hämaramasse ossa tekib töökohal vale kontrastide suhe, mis ajapikku mõjub nii töötaja tervisele kui ka töökvaliteedile. Samasugune probleem tekib töölaua paigutamisel näoga seina poole nii, et valgustus jääb selja taha, kus töötaja tekitab iseendaga tööpinnale varju. Hämaras paremini nägemiseks kipub töötaja rohkem küüru vajuma tõmmates kaela ja kukla pingesse ning lahkubki õhtul töölt alavalgustusest tingitud sundasendi tõttu peavalu ning silmade väsimusega.

Alavalgustatud tööstusettevõttes esineb tavaliselt probleeme kvaliteediga ja toimub ka rohkem tööõnnetusi.

Kaubanduses valitseb põhimõte, kui su kauplus ei ole valgustatud eredamalt, kui konkurentide oma, siis järelikult pole sind ka olemas. Seetõttu kipub kaubanduses valitsev ülevalgustus sageli ületama ohutuse norme, rääkimata suurtest elektriarvetest valgustusele ja selle poolt tekitatava liigse soojuse väljatõmbamisele sisekliima poolt, mis arveid veelgi suurendavad. Kinni maksab need energiakulu arved aga ostja.

Mis puutub sellise ülevalgustatud kaubanduspinna töötajatesse, siis võib mitmekordne ülevalgustus olla nende tervisele suisa ohtlik, kui valgustuses on kasutatud sinakasvalget valgust andvaid lampe . Liiga vähe või üldse mitte teatakse nende suure sinise spektriosa fotobioloogilisest riskist meie nägemisele, täpsemalt silma võrkkestale.

Küllap on ülevalgustatud leed- ja metallhalogeniidlampidega kaubanduspindade töötajad märganud, et esialgu minnakse töölt koju rampväsinuna ja silmade valutades, kuid ajapikku hakkab ka õhtune uinumine vaatamata suurele väsimusele muutuma järjest keerulisemaks. Selliste probleemide ennetamiseks on välja töötatud ohutu valgustustiheduse maksimaalväärtuste tabel sõltuvalt valguse näivast värvist, mida mõõdetakse mitte tööpinnal, vaid inimese silmade kõrgusel risti valgustitest tuleva valgusvooga.

Selleks, et kaubanduspinda külastajaile atraktiivsemaks muuta, tuleb valgustuslahendus välja töötada ilma valgustustaset üle mõistuse suurendamata, vaid valides selleks õiged valgustid ja neid ka õigesti kasutada.

Teadlaste uurimistööd on näidanud, et suuremas valgustustiheduses töötab aju paremini, kuid mugavustunne hakkab kaduma. Kui valgustustihedus ületab soovituslikke väärtusi kordades, muutub valgustus ruumis viibijaile painajalikuks, langeb töömoraal, tekivad tööluusid. Kuigi elektriarved kasvavad, langeb töökvaliteet.