"Edasilükkamise põhjus ei olnud välja toodud, küll aga saan ma aru, et praegu on Maxima jaoks väga keeruline aeg," ütles teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingu esimees Elle Pütsepp BNS-ile.
"Minule teadaolevatel andmetel korjab Maxima töötajate käest allkirju nende palgatasemete kohta. Maxima üritab paberites rohkem korda majja seada, sest tööinspektsioon on siin ju ka sõna võtnud selles osas ja leiab, et selline palgapoliitika on töötajate jaoks väga ebaselge, töötajatel ei ole kindlustunnet. Ja eks siis Maxima selles osas ka töötab."
Pütsepp on jätkuvalt seisukohal, et Maxima kohtleb enda töötajaid orjastavalt. "Põhipalk on kokku lepitud töölepingus ja see on Eesti Vabariigis kehtestatud alampalk ehk 2 eurot ja 13 senti. Kui inimene läheb tööle, siis Maximal on olemas erinevad motivatsioonitasemed: A, B ja C. Lepitakse kokku vastavale motivatsioonipaketile inimesega konreetne tase, näiteks 2,54 tunnitasuna."
Pütsepa sõnul on tegemist manööverdamisruumiga ehk 2,13 eurot tunnis tuleb maksta igal juhul ja ülejäänut üritatakse palgateatisel näidata. Kokkulepped motivatsioonitasu osas on aga suulised ning ei kajastu kusagil kirjalikult. Pütsepa sõnul toimub pidev siirdumine ühelt motivatsioonitasemelt teisele ja töötajatel puudub ülevaade, kuidas see täpselt toimub, liiatigi muutub töötundide arv pidevalt. "Me oleme kohtunud teiste ametiühingute esimeestega ja arutanud seda teemat – olukorda, kus etteantud tundide arv kogu aeg muutub vastavalt sellele, kui palju on näiteks käive kaupluses. Aga ka kaubanduses ei ole ühtegi teist sellist ettevõtet, kus niimoodi peakontorist tulevad tunnid ette."
Pütsepa hinnangul on Läti ja Leedu Maximates samad probleemid, mis Eestiski. "Eks see on ka meie ametiühingu üks mõte, et teha tihedamat koostööd Balti ametiühingutega."
