Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask märkis, et tavaliselt kirjutatakse ametiühingutes oma soovid paberile enne valimisi, kuid seoses uue valitsuse moodustamise plaaniga on koalitsioonileping ülevaatamisel.

"Seetõttu otsustasin Ametiühingute Keskliidu juhina taas töötajate heaolu puudutavad poliitsoovid lauale tõsta, sest need on olnud aluseks erakondadega sõlmitud koostöölepingutele, mis aga ise põhinevad suuresti erakondade programmide ja ametiühingute seisukohtade ühisosal. Seega on oluline enne uue valitsuse moodustamist see ühisosa ära kaardistada," märkis Vask. 

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juht rõhutas, et nende peamised eesmärgid on kollektiivläbirääkimiste edendamine, töökohtade kaitse ja töötajate sotsiaalsete garantiide tagamine. "Ajalugu näitab, et töötajad vajavad jätkuvalt kollektiivlepinguid oma soovide selgitamiseks ettevõtete omanikele. Jah, töökohtades peetakse ülemuse ja töötaja vahel individuaalseid arenguvestlusi, kus seatakse eesmärke. Viimased jäävad aga tihti vaid formaalsuseks, mille tulemused kaovad lihtsalt sahtlisügavustesse," ütles Vask. 

Tema sõnul on Euroopa Liidu (EL) miinimumpalga direktiivi eesmärk tööturu tasakaalustamine, mitte ettevõtete omanike rahakoti tühjendamine. Siht jõuda kollektiivlepingute kaetusega Eestis 80 protsendini tähendab igapäevaselt töötajate palgataseme ja töise heaolu tõusu ning majanduse elavdamist suurenenud tarbimise kaudu, sest senised kogemused näitavad, et inimeste elatustase ja kollektiivlepingutega kaetus on omavahel otseses seoses – mida suurem on kollektiivlepingutega kaetus, seda parem on inimeste elujärg.

"Meile lubati kunagi, et Eesti viiakse 15 aastaga Euroopa viie rikkaima riigi hulka. Kuigi see tähtaeg on ammu möödas ja Eesti pole sinna jõudnud, on nüüd aeg sinnapoole pikemaid samme astud ja elanike jõukuse kasvuks soodsad tingimused luua," jätkas Vask. 

Valdkondlikud ja sektoriülesed kollektiivläbirääkimised on nii Eestis kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides piisava miinimumpalga saavutamiseks väga olulised. "Seetõttu tuleb neid Eestis edaspidi järjekindlalt toetada ja laiendada ning teha seda koos sotsiaalpartneritega. Täna ongi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud koostamas tegevuskava kollektiivlepingutega hõlmatuse suurendamiseks," ütles Vask. 

Ta rõhutas, et kollektiivlepingu arutelust ja sõlmimisest keeldumisega rikub tööandja seadust.

"Hiljuti lõppes viies haridusleppe läbirääkimiste voor haridus- ja teadusministeeriumis. Oma suureks imestuseks kuulsin hiljem, et läbirääkimiste laua taga olev tööandjate esindaja teatas kõvahäälselt, et tema ei kavatse küll ametiühinguga kollektiivlepingut sõlmida. See oli üllatav, sest kollektiivlepingu arutelu algatav ametiühingu liige on töötajate esindaja, kes on kõik ettepanekud eelnevalt läbi arutanud ettevõtte töötajatega. Kollektiivlepingu arutelust ja sõlmimisest keeldumine on aga lisaks hoolimatule suhtumisele oma töötajatesse ka seaduse rikkumine," märkis Vask. 

Mõningatel juhtudel on Vaski sõnul tööandjapoolse surve alla sattunud ka ettevõtetes tegutsevad usaldusisikud, keda seadust eirates töökohalt koondatakse või vallandatakse. "Seetõttu tuleks oluliselt tõhustada ametiühingute usaldusisikute kui töötajate poolt valitud esindajate kaitset. Just töökoha kaitsmine, sissetuleku hoidmine elukalliduse tõusu ajal, palgatõus ja soolise palgalõhe vähendamine on olulised eesmärgid. Ainult õiglaselt tasustatud töötajad saavad panustada ühiskonna arengusse maksimaalse jõudlusega ja elada väärikat elu nii kodus kui tööl," ütles Vask. 

Tema sõnul väärivad kõik töötajad sotsiaalseid garantiisid, sealhulgas kaitset töötuse ja haiguse vastu ning õigust puhkusele. "Töötajatel peab olema rohkem otsustusõigust oma tööaja paindliku planeerimise üle ning tööaega peaks vähendama. Samuti tuleb kaitsta kaugtöötajate õigusi, sealhulgas nende õigust olla töövälisel ajal mitte kättesaadav. Just siin saab töötajatele appi tulla mõistlike tingimustega kollektiivleping, mis on sõlmitud tööandja ja töötajate esindaja vahel," ütles Vask. 

Samuti tuleb ametiühinguid enam kaasata ettevõtete riskianalüüside koostamisse, et ohutegurid oleks täpselt hinnatud ja kutsehaigestumised väheneksid. "Eestis haigestub ja satub õnnetustesse töökohal endiselt liiga palju inimesi, tööga seotud vähidiagnoose pole arstid aga üldse üles märkinud. Kätte on jõudnud pärimine aeg tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse loomiseks. Täna võib tööandjalt rikutud tervise eest hüvitise taotlemine tähendada aga aastaid kohtumaja uste kulutamist." ütles Vask. 

Valdkondlike ja sektoriüleseid kollektiivläbirääkimisi tuleb riiklikult toetada ning neid jõudsalt laiendada. Eesti investeeringud tuleb suunata jätkusuutliku arengu tagamiseks haridusse ja elukestvasse õppesse. Kõigile inimestele peab olema tagatud võimalus osaleda elukestvas õppes töökohal ja -ajal ilma endapoolsete kulutusteta. Riigikaitse investeeringud teksleitakse töötajate õigusi ja sotsiaalseid garantiisid kitsendamata. Avalikes hangetes peab eelistama töötajate ja ametiühingute õigusi austavaid ettevõtteid. Tuleb luua tööõnnetuste ja kutsehaiguste (sund)kindlustus.