"Mul on hea meel, et üldjoontes oleme sotsiaalpartneriga probleemile lahenduste otsimises ühel meelel," märkis sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse ministeeriumi teates. "Jätkame arutelusid, kuidas eri olukordi lahendada, mida eelnõus ja edasises praktikas arvesse võtta. Suur osa ametiühingute ettepanekutest väljendab ootust heale kaasavale praktikale," lisas ta.
Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson kinnitas, et sai tugevasti häid sõnumeid, et töövõtjate teemad pole pildilt maas. "Olen reformi osas optimistlik. Hoiame selle käigul silma peal nõudlikult, aga konstruktiivselt. Muutus peab tulema, meie kriitiline küsimus on seotud täpse sihtimise ja kulude kokkuhoiuga. Ametiühingute ettepanekud pole jäigad, vaid rõhutavad vajadust parandada töökeskkonda, et töövõimetust ära hoida."
Petersoni sõnul tuleb muuta tööandjate suhtumist, samuti luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem.
Ametiühingud väljendasid muret töövõimereformi jätkusuutlikkuse pärast. Rait Kuuse sõnul on reformi kavandades algusest peale lähtutud selle jätkusuutlikkusest ka Euroopa Liidu rahastusperioodi järel. "Investeerime praegu just sellel eesmärgil, et tulevikus oleks süsteemi ülalpidamine jõukohane – aasta 2020 ei tohi tulla ootamatult. Alternatiiv on jääda praeguse olukorra juurde ja mitte midagi teha, kuid oleme ühel meelel sotsiaalpartneritega, et samamoodi jätkata ei ole mõistlik," lisas Kuuse.
Töövõime toetamise reformi eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töölesaamist ja töötamist ning tagada sissetulek osalise või puuduva töövõime korral. Reform taotleb tänase mõtteviisi muutust ja lähtub inimeste õigusele aktiivselt ühiskonnaelus osaleda.
