Segregatsiooni tulemusena koonduvad mehed ja naised erinevatesse ametitesse ja tegevusaladele. See omakorda toob kaasa naistele makstava madalama palga ja vähem võimu ning võimaldab säilitada soolist ebavõrdsust kaasaegses ühiskonnas, selgub EENA pressiteatest.
Eurostati hiljutise uuringu järgi ulatub palgalõhe nüüdseks juba 30 protsendini, mis on Euroopa Liidu suurim. See tähendab aga, et Eesti naistel on meestega võrreldes kõrgem risk langeda vaesusse, märkis EENA.
Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu kõrgeim alates 2006. aastast. Kõige suurem oli soopõhine erinevus palkade vahel 2007. aastal: 30,9 protsenti. Euroopa väikseim palgalõhe on Sloveenias, 2,5 protsenti. Euroopa Liidus oli 2012. aastal naiste keskmine brutotunnipalk üldiselt 16,4 protsenti madalam kui meestel, euroalal 17 liikmesriigi hulgas oli vahe 16,7 protsenti.
Eurostat kalkuleerib korrigeerimata soolise palgalõhe sissetulekute struktuuri uuringu põhjal. Uuring viiakse läbi iga nelja aasta tagant. Viimased aastad, mil uuring toimus, olid 2002, 2006 ja 2010.
EENA kampaaniat “Tilliga ja tillita” korraldatakse viiendat aastat järjest.
