"Tööpuudus jätkab sellel aastal aeglast langust mõõdukalt kasvava majanduse toel. Järgmisest aastast võiks aga tööjõunõudlus kasvada kiiremini – sealhulgas töötleva tööstuse harus –, kuivõrd välisnõudlusest lähtuvalt eksport taastub," ütles Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm BNS-ile.
Tööjõu ootused on viimasel ajal nõrgenenud teenuste sektoris, püsides aga sisenõudlusest kasu lõikavas jaekaubanduses stabiilselt tugevana, märkis ta.. "Hõive kasv varieerub, sõltudes paljuski majandusharude müügimahtudest. Eksportivad harud nagu puidutööstus ja metallitoodete haru on näidanud esimeses kvartalis head kasvu. Samas energia sektoris ja mäetööstuses on hõive langenud," tõdes ta.
Hõive kasvu toetas tema sõnul esimeses kvartalis märkimisväärne tööturul mitteaktiivsete arvu kahanemine 12 500 inimese võrra aastatagusega võrreldes. "Üle 14 000 võrra panustas sellesse penisoniealiste vähenemine ja ligikaudu 5000 võrra õpingutelt tööle naasenud. Viimasel ajal on kasvanud haigete ja vigastatute arv, aastaga 5000 võrra. Kasvanud on ka koduste pereliikmete eest hoolitsejate arv. Nii rahvastiku vananemine kui noorte väljaränne jäävad tuleviku tootlikkuse arendamise seisukohalt väljakutseteks," tõdes Palm.
Viimase aasta tööhõive kasvu on mõjutanud kahtlemata töötajate registri käivitumine, mis peegeldub näiteks majutus- ning toitlustussektori, aga ka ehitussektori hõive kasvus, märkis ta. "Järgmisel aastal piirab kõrgem baas hõive kasvu. Reeglina ametlikku statistikasse lisanduvad töökohad on statistika mõttes madalama tootlikkusega," lisas Palm.
"Kogu Euroopa väljakutseks on täna ajalooliselt madalam tootlikkus, sest ühe majanduskasvu vedanud kiire laenukasv on möödanik ja kaotatud on globaalses konkurentsivõimes. Eesti suureks väljakutseks on tootlikkust ja innovatsiooni tõstvate investeeringute elavdamine. Vastasel korral on oht maanduda 2-2,5 protsendise majanduskasvu tasemel. Kahtlemata kiire palgakasvu taustal sunnib madalam tööpuudus struktuurseid muutusi ellu viima, mistõttu on oht kaotada töökohtasid. Euroopa juhtivriigid panustavad jõuliselt reformidele, et liikuda targa ja digitaalse majanduse suunas," rääkis ta.
Neljapäeval teatas statistikaamet, et töötuse määr vähenes esimeses kvartalis aastaga 1,9 protsendipunkti 6,6 protsendini ja tööhõive määr kasvas 2,2 protsendipunkti 63,3 protsendini; tööjõus osalemise määr oli eelnevate aastate esimeste kvartalitega võrreldes viimase 15 aasta kõrgeim.
Vanuserühmiti oli esimeses kvartalis madalaim hõive ja kõrgeim töötuse määr 15–24-aastastel noortel. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga noorte töötuse määr vähenes ja oli esimeses kvartalis 13,8 protsenti.
