Erinevate ametite palkade ja tööaegade võrdlus ei anna ülevaadet palgalisest diskrimineerimisest. Statistiline metoodika moonutab arve ning kajastab protsesse teistsugustena. Veges toob näiteks palgatöötajate statistika, mis ei põhine töötajate üldarvul, vaid töökohtadel. "Kui inimene rabab mitmel kohal, siis statistika muudab ta mitmeks inimeseks," kirjutab Veges.
Umbmäärasusel põhinev soolise võrdsuse tagaajamine vastandab, ent ei anna oodatud tulemit. Erandeid ei tohiks avalikes aruteludes argumentidena kasutada.
Vegese sõnul tuleks sekkuda ühiskonnale olulisematesse valupunktidesse nagu üldine madal palgatase, palgasaajate väärkohtlemine, eakamate diskrimineerimine tööturul ja mõlemaid sugupooli puudutavaid hälbed.
