Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul ei suuda ükski toetus töökohta asendada. „Praegu on Eestis palju neid, kes oma tervise tõttu tööd ei leia või ei julge tööle minna. Töövõimereform kinnitab, et ka vähenenud töövõimega inimesed on oodatud ja neil on õigus osaleda nii ühiskonnaelus kui ka tööturul,“ rõhutas minister.
Erivajadusega inimese palganud tööandjal aitab riik kohaldada töökohta ning need lisakulud hüvitatakse täies mahus. „Julgen öelda, et tööandjad on vägagi huvitatud erivajadusega inimeste palkamisest. Tööpuudus on kolme viimase aastaga langenud 2,5 korda, tööjõupuudus aga üha kasvab. Juba hakatakse otsima ka neid inimesi, kes seni on tööjõuturult eemal olnud,“ ütles sotsiaalminister.
Töövõimereform loob tervikliku inimkeskse töövõime toetamise süsteemi, kus võimalikult vara abistatakse ja toetatakse tervisekahjustusega inimest töö hoidmisel või sobiva töö leidmisel. Samuti toetatakse tööandjat erivajadusega inimese tööle võtmisel. Igale inimesele otsitakse just talle kõige sobilikumat lahendust.
Töövõime hindamiseks on välja töötatud põhjalik metoodika, mille koostasid töötervishoiu arstid. Reformi rakendumisel säilivad toetused praeguses mahus kõigile tänastele töövõimetuspensionäridele, kellele on määratud töövõime kaotuse protsent vähemalt kaheks aastaks. Töövõime hindamist, teenuste osutamist ja toetust maksmist hakkab koordineerima töötukassa. Lisaks riigieelarve vahenditele on töövõimereformi ellu viimiseks kavas kasutada 180 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurfondide raha.
Reform puudutab umbes 100 000 inimest ja see on ette valmistatud tihedas koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega. Töövõimereformi seadus peaks jõustuma 2015. aastast. Uus töövõimeskeem rakendub järk-järgult. Juulis 2015 hakatakse uue skeemi järgi hindama uusi vähenenud töövõimega inimesi. Jaanuarist 2016 hakkab töötukassa hindama ka praeguseid töövõimetuspensionäre, kellel lõpeb senine püsiva töövõimetuse tähtaeg.
