Tööinspektsiooni ennetuse ja teabe osakonna töökeskkonna konsultant Piret Kaljula räägib, et töökeskkonna ohutumaks muutmiseks on vaja teada, kus varitsevad ohud ja on vajakajäämisi.
Riskianalüüs näitab töökeskkonnas kätte need kohad, kus kõik on korras, ja need kohad, kus on vaja midagi muuta.
Eelmisel aastal Tööinspektsiooni korraldatud Hea Töökeskkonna konkursi võitnud Ericsson Eesti tööohutusjuhi Semjon Galajevi sõnul kaitseb riskianalüüs nii töötajat kui ka tööandjat. „Tööandja peab kaardistama võimalikult palju riske, mis töökeskkonnas olla võivad, ning koostama tegevuskava, et riske maandada. Samuti on oluline riskidest töötajaid teavitada ning koguda neilt infot riskide ennetamiseks ja ettepanekuid olukorra parandamiseks.“
Kaubamaja teenindus- ja personalidirektor Piret Mårtensson toob välja, et riskianalüüs on selge raamistik, millega saab süsteemselt töökeskkonna ohutegurid läbi analüüsida. „See on ettevõttele väga hea töövahend, et tagada turvaline ja tervislik töökeskkond,“ lisab Mårtensson.
Töökeskkonna konsultant Kaljula rõhutab, et kaardistada on vaja kõik ohud ja ohutegurid. „Kui töökeskkonna analüüsi teha lihtsalt sellepärast, et see peab tehtud olema, ning töö sisusse ei süveneta, siis ei pruugi riskianalüüsist ettevõttele kasu olla. Oluline on süveneda, mõelda tegevused läbi, vaadata, kuidas inimene tööd teeb. Töökoht võib olla näiteks kujundatud selliselt, et töötaja peab palju kummardama, töökoha ülesehitust natuke muutes saab aga tema tervise säilimiseks juba palju ära teha.“
Piret Kaljula toob välja, et riskianalüüs iseenesest ühtegi probleemi ei lahenda, peale riskianalüüsi tegemist on vaja koostada tegevuskava, kus pannakse paika, kes mingi tegevuse eest vastutab, mis ajaks see tehtud peab saama ning kust leitakse rahalised vahendid. „Näiteks selgub riskianalüüsist, et töökeskkonnas on probleemiks müra, mida saab lahendada töötajatele kõrvaklappide hankimisega. Tegevuskavas on vaja kokku leppida, kes ja mis ajaks kõrvaklapid ostab, et risk maandatud saaks.“
Kaljula lausub ka, et kuigi kõiki parendusi ei pruugi olla võimalik kohe ellu viia, aitab tegevuskava neid planeerida pikema aja jooksul. „Saab hakata mõtlema, kuidas ohte maandada, mitte neid ignoreerida,“ sõnab Kaljula.
Riskianalüüse võib ettevõte koostada ise või palgata eksperdid
Ericsson Eesti on koostanud riskianalüüse aastate jooksul nii ise kui ka tellinud põhjaliku analüüsi teenusepakkujalt. Tööohutusjuht Galajev ütleb, et sel aastal täiendas ettevõte senist põhjalikku riskianalüüsi ise. „Suur muudatus riskianalüüsis toimus seoses koroonaviiruse ohuga, pandeemia ajal kaardistati ning kirjutati bioloogilised riskifaktorid põhjalikult lahti.“
Kaubamaja on põhjalikud riskianalüüsid koos mõõtmistega tellinud Qvalitasest. Personalidirektor Mårtensson räägib, et neid täiendatakse jooksvalt. „Väiksemate muudatuste puhul, näiteks valgustuse vahetamine, täiendame riskianalüüse ise. Kui aga toimuvad suuremad muutused – praegu näiteks ilu- ja toidumaailma uuendused – tellime sinna uued riskianalüüsid.“
Mårtenssoni sõnul viidi ka Kaubamajas seoses koroonaviirusega läbi põhjalik bioloogiliste riskide hindamine. „Kuna Kaubamaja on linna südames asuv teenindusettevõte, olime seni kaardistanud gripiviiruse ja teiste nakkushaigustega seotud riske. Nüüd täiendasime riskianalüüsi just koroonaviiruse ohust lähtuvalt.“
Suurim ohutegur on koroonaviirus
Piret Kaljula selgitab, et riskianalüüsi koostades on vajalik ära hinnata kõik viis ohutegurite gruppi: füüsikalised, füsioloogilised, bioloogilised, keemilised ning psühhosotsiaalsed riskid. „Need on ettevõtetes väga erinevad. Oluline on riskid läbi analüüsida just konkreetse ettevõtte seisukohast ja töö iseloomust tulenevalt.“
Semjon Galajev räägib, et nende ettevõttes on masinate kasutamisega seotud riskid viidud miinimumini. „Risk end raskusi teisaldades vigastada oli nelja-viie aasta eest suur, seadmeid tuli tõsta tootmisliinidele ja kärudele. Riski maandati töötajate koolituse ja ohutusjuhenditega. Selleks et riskitaset alandada, võtsime kasutusele tõstmisabivahendid ja transpordikärud. Praeguseks on kogu tootmisliini ulatuses protsess automatiseeritud ning enam ei pea töötajad käsitsi tooteid tõstma. Juhul, kui on vaja toodet tõsta käru pealt tootmisliinile või vastupidi, kasutavad töötajad selleks spetsiaalset tõsteseadet, millega saab toote nihutada vaid kahte sõrme kasutades ühest kohast teise,“ näitlikustab Galajev.
Galajev ütleb, et muudatus sai tehtud just riskianalüüsist tulenevalt, et ennetada ülekoormust ja kutsehaigusi. „Saime ka aru, et tootmismahte ega sortimenti ei saa ilma protsessi automatiseerimata suurendada, sest töötajad ei saa lõpmatuseni seadmeid ühest kohast teise viia. Vaatasime tootmisliinid üle koostöös töötajate ja inseneridega ning viisime muudatused samm-sammult ellu. Need muudatused ei ole ühe päeva töö, vaid pikaajaline protsess,“ räägib Ericsson Eesti tööohutusjuht.
Semjon Galajev toob välja, et ainuke risk, mida Ericssonis minimeerida ei ole võimalik, on bioloogiliste ohutegurite hulgast – koroonaviirus. „See on ainuke risk, mille ohutase on meie ettevõttes üle keskmise, sest me ei näe, kuidas see levib. Enamik riske on madala ohutasemega, need on miinimumini viidud.“
Koroonariski maandamiseks on Ericssonil põhjalik tegevuskava, töötajaid teavitatakse viirusega seotud olukorrast nii riigis kui ka ettevõttes igal nädalal, periooditi ka iga päev. „Viiruse leviku vähendamiseks kasutame hübriidtööd – kontorid on täidetud 50% ulatuses ning töökohad paigutatud hajutatult. Kontoritöötajate jaoks tegime uue veebirakenduse, mis võimaldab broneerida endale töökoht või koosolekuruum ette, et ruumide täituvust jälgida. Inimestel palutakse võimaluse korral töötada kodust, Ericsson pakub ka kodukontoritesse laudu, toole, ekraane ja muud vajalikku. Sööklas hoiame vahet, samuti julgustame töötajaid vaktsineerima. Töötajate soovil pakume vaktsineerimist ka ettevõttes kohapeal. Meie suurimaks saavutuseks võib pidada seda, et oleme suutnud tootearendust ja ööpäevaringset tootmist jätkata terve pandeemia aja,“ selgitab tööohutusjuht Galajev.
Ericssoni riskianalüüsis on keemilised ohutegurid väga põhjalikult hinnatud ning riskide maandamiseks palju tehtud. Galajev meenutab, et mõni aasta tagasi keskenduti eraldi puhastamiseks kasutavate kemikaalide võimalikult ohutuks muutmisele. „Ericsson Eesti keskkonnaspetsialist hindas põhjalikult kemikaalide koostist ja kaasnevaid riske ning aitas neid asendada ohutumatega. Nüüdseks on kemikaalidega seotud ohutase Ericssonis madal, töötajad teavad ohte ja neil on juhendid ning koolitus, kuidas kemikaale ohutult kasutada ja hoiustada. Samuti oleme töökohad varustanud eraldi ventilatsiooni äratõmbega, mis kahjulikud aurud või lenduvad ühendid õhust eemaldab. Nii ennetame peavalusid, naha punetust jmt. Kemikaalidega töötamiseks on ette nähtud ka isikukaitsevahendid, näiteks prillid ja kindad.“
Tööohutusjuht rõhutab, et Ericssonis pööratakse tähelepanu ka psühhosotsiaalsetele riskidele. „Pakume töötajatele eesti, vene ja inglise keeles psühholoogi konsultatsiooni. Pöörduda võib nii tööalaste kui ka muude muredega. 2–3% töötajatest on seda võimalust viimase aasta jooksul ka kasutanud. Pandeemiaaeg on meile kõigile keeruline olnud, tööpsühholoog saab aidata muredele leevendust leida,“ on Galajev veendunud.
Kaubamaja suurim ohutegur on samuti bioloogiline risk. Personalidirektor Mårtensson nendib, et klientide tervisetõendeid ei kontrollita ning kuigi maskikandmise kohustus on riigi poolt kehtestatud, käituvad külastajad siiski oma tõekspidamiste järgi. „Meie jaoks on oluline käituda vastutustundlikult ja hoolivalt ning püüame koroonaviiruse levikut Kaubamajas igati ennetada. Meie töötajate vaktsineerituse tase on 74%, mis on kõrgem kui Eestis kokku,“ toob ta välja.
Mårtensson lisab: „Kaubamaja töötajatel on ka sundasenditest tulenevad riskid, palju on ühe koha peal seismist ja korduvaid liigutusi. Selgitame töötajatele, kuidas pingeid ja koormust tasakaalustada, milliseid harjutusi selleks teha. Tervise hoidmine on igati fookuses, töötajad väärtustavad tasuta sportimise ja lõõgastumise võimalusi ning temaatilisi terviseloenguid. Kaubamaja pakub töötajatele ka gripi vastu vaktsineerimist tööandja kulul, et viirushaiguste levikut piirata. Kuna oleme viirushaiguste ohtu riskianalüüsis käsitlenud, ei pea ettevõte vaktsineerimiskulude pealt maksma erisoodustusmaksu,“ toob Mårtensson välja kasud ettevõttele.
Selgus kutsehaiguse kahtluse korral
Riskianalüüsi koostamise kohustus on ettevõtetel ja asutustel juba 1999. aastast, selle aasta 1. septembriks oli organisatsioonidel kohustus analüüsid Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda üles laadida. Tööinspektsiooni ennetuse ja teabe osakonna töökeskkonna konsultant Kaljula räägib, et nii on riskianalüüsid ühes kindlas kohas säilitatud ning töötajatel ja tööandjatel on võimalik riskianalüüse veebikeskkonnas vaadata ja kasutada. „Näiteks võib tekkida vajadus riskianalüüsiga tutvuda siis, kui töötaja haigestub ning tekib küsimus, kas tegemist on kutsehaigusega. Saab üle vaadata, kuidas olid ohud hinnatud ning milliseid riskide maandamise viise kasutati,“ selgitab Kaljula.
Kaubamaja personalidirektor Mårtensson ütleb, et nende ettevõttel on tulnud vastata päringutele kutsehaiguskomisjonist, kus töötajal on olnud küsimus, kas töö on põhjustanud talle kutsehaiguse. „Oleme saanud riskianalüüsi põhjal kirjeldada, millised olid töötaja riskid ning kuidas neid maandasime. Selliseid olukordi ei tule tihti ette, kuid selleks tuleb valmis olla. Kui kogu töötervishoiu dokumentatsioon on korrektne ja aktuaalne, on sellest abi. Samuti on nii võimalik taastada ka varasemad sündmused näiteks ajast, kus konkreetne töötaja, kes päringule vastab, veel ettevõttes ei töötanudki.“
Tööohutusjuht Galajev meenutab, et neilgi on ette tulnud päringuid, kus töötaja soovib täpsustada, kas tööandja on tema kutsehaiguses süüdi. „Umbes kümne aasta eest töötati Ericssonis kruvikeerajatega paljuski käsitsi, töövahendid ei olnud ergonoomilised ning pneumaatiliste kruvikeerajate tagasilöögi jõud ei olnud hästi reguleeritud. Riskianalüüsis oli oht töötajate tervisele käsitletud ning riski maandamiseks pakuti käe ja randme ümber paigaldatavaid ortoose, töörotatsiooni, et üks töötaja ei töötaks kruvikeerajaga liiga pikka aega, ja tootmisvõimlemist randmetele.“
Galajev jätkab: „Siiski soovis üks töötaja selgust, kas tema kutsehaiguse eest vastutab tööandja. Töötaja ei olnud enda sõnul ohtudest teadlik. Tööandja vaatas aga dokumentatsiooni üle ning selgus, et töötaja oli oma allkirjaga riskidest teadlikkust kinnitanud ja samuti osalenud koolitusel, kus ennetavatest meetmetest räägiti. Talle oli ka pakutud võimalust teha teist tööd ja antud kasutamiseks isikukaitsevahendid. Seega ei ole üksnes tööandja töötaja tervisekahjudes süüdi.“
Galajevi sõnul praeguseks kruvikeerajaid sel viisil Ericssonis enam ei kasutata. „Töötaja ei pea enam kruvikeerajat ise hoidma, seda teeb mehaaniline käsi. Töötaja ülesandeks on kruvikeerajat suunata ja vajutada, tagasilöök läheb otse hoidikusse. Töötaja pöördumine oli üks põhjustest, miks otsiti tööprotsessile töötajaid säästvam lahendus,“ räägib Galajev.
Riskianalüüsi uuendatakse jooksvalt
Tööohutusjuht Galajev on veendunud, et olukorda, kus suurel ettevõttel riskianalüüs puudub, ei tohiks olla. „Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda pidi riskianalüüsi lisama 1. septembril. Kui ettevõte teeb sama tööd ja midagi muutunud ei ole, kasutatakse samu töövõtteid ja protsesse, siis võib-olla ei olegi riskianalüüsi uuendada vaja. Kui ettevõte areneb, juurutatud on uusi seadmeid ja protsesse, siis võib olla vajadus uuendada riskianalüüsi ka mitu korda aastas. Ericsson seda ka teeb,“ rõhutab Galajev.
Galajev räägib, et riskianalüüsi uuendatakse Ericssonis jooksvalt. „Kui muudatus protsessis on selline, et sellest tulenevad ka uued riskid, lisame uuendused riskianalüüsi ning teavitame neid töötajaid, keda see puudutab. Ametlik teave lisatakse ettevõtte riskianalüüsi, kuid osakondadele on oma detailsem riskianalüüs, et kaardistada riske veelgi põhjalikumalt ja spetsiifilisemalt tootmisliinidel, ladudes, laborites.“
Galajev selgitab, et Ericssonis on riskianalüüside koostamine meeskonnatöö, tööohutuse eest vastutavad töötajad teevad seda koos meeskonnaga. „Riskianalüüsi tõlgime töötajate jaoks kolme keelde – eesti, vene ja inglise. Eraldi koosolekul räägime töötajatele koos osakonna juhatajaga, milliseid riske leidsime, ja otsime koos lahendusi. Näiteks võib olla vajadus paigaldada täiendav kohtvalgusti, müra vähendamiseks eraldussein vmt. Oluline on kuulata töötajaid, mis neile muret teeb, ja üheskoos lahendusi otsida.“
Kaubamajas uuendavad riskianalüüsi tegevuskava jooksvalt töökeskkonna volinikud. „Volinikud kasutavad riskide kaardistamiseks ringkäigulehti, igaühel on oma vastutusala. Töötajad toovad välja puudused, näiteks mõnikord vajab valgustus uuendamist või soovitakse puhkamisvõimaluste parendamist. Juhul, kui soovid on põhjendatud ning sobivad ka teistele töötajatele, viime ettepanekud ellu,“ selgitab Piret Mårtensson.
Riskianalüüsi saab Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas esitada ja muuta igal ajal. Töökeskkonna konsultandi Piret Kaljula sõnul on vaja riskianalüüsi hoida järjepidevalt ajakohasena ka iseteeninduskeskkonnas. „Iga kord, kui riskianalüüsi uuendatakse, tuleb see taas Tööinspektsiooni keskkonda sisestada.“
„Ka ühe täistöökohaga lepingulise töötaja olemasolul tuleb ettevõttel riske hinnata. Riskianalüüsi pikkus ei olene töötajate arvust, vaid tööst, mida inimene teeb, ja keskkonnast, kus ta seda teeb,“ ütleb Kaljula. „Ettevõtja enda valida on, kuidas riskianalüüsi teha. Seda võib ise teha, tellida teenusepakkujalt või Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas riske kaardistada. Täpselt nii, kuidas on tööandjale kõige parem, sobivam ja mugavam.“
