Kas Tööinspektsioonil on andmeid selle kohta, kui palju aega kulutavad kontoritöötajad iga päev arvuti taga? Kas olukord on aastatega muutunud?
 
Tegelikult ei kogu Tööinspektsioon selliseid andmeid, aga võib vist julgelt väita, et keskmiselt veedab kontoritöötaja arvuti taga kuus tundi. Kindlasti on siin varieeruvusi ehk siis mõned istuvad arvuti taga rohkem ja mõned vähem aega. See sõltub palju tööülesannetest.
Kas olukord on aastatega muutunud? Jah, muutunud on rohkem, kui me seda esmapilgul arvatagi oskaksime.  Pisut ringi vaadates märkame, et  järjest rohkem toiminguid, programme, andmebaase ja tööülesannete täitmise võimalusi on arvutipõhised. Sellevõrra on loomulikult ka pikenenud arvutiga töötamise summaarne aeg.

Teadagi teeb Tööinspektsioon kontrolli. Kas mõne kontrolli käigus vaadatakse ka seda, kuidas on korraldatud arvuti taga istuvate töötajate töökohad ja töögraafik?
 
Kontrollimise käigus tunneb tööinspektor huvi, kas töökohad on kujundatud ergonoomiliselt, milline on töötool, kas töötajal on mugav töökoht ning kas tal on võimalik saavutada ergonoomiliselt õige kehaasend, mis koormaks võimalikult vähe tugiliikumisaparaati. Töögraafiku hindamiseks pigem uuritakse, kui pikk on reaalne arvutiga töötamise aeg tööpäeva jooksul,  kas töötajal on võimalus pidada puhkepause (kui töötaja tööülesanded on ainult arvutipõhised ja ei ole võimalik muul moel oma tööülesandeid täita, peavad moodustama 10% tööajast puhkepausid) ja kas töötaja neid puhkepause ka reaalselt kasutab.

Kuidas valitakse ettevõtteid, mida Tööinspektsioon kontrolli käigus külastab?
Valiku kriteeriumid on väga erinevad, kuid loomulikult reageeritakse ka töötajate kaebustele, sest sageli ütlevad töötajad siis, et tööandja ei ole nende korduvatele palvetele või kurtmistele kuidagimoodi reageerinud.
Toimib ka n-ö pliks-plaks-meetod ehk siis inspektsiooni valiku keeles on see “inspektsiooni juhuvalik”–- valik selle järgi, kas seda ettevõtet on üldse kontrollitud, palju on töötajaid, milline on parasjagu tööinspektori järelevalveplaan jm.

Millised probleemid tekivad arvuti taga töötavatel / pidevalt istuvatel inimestel kõige sagedamini?
 
Probleemid hõlmavad inimese tervisest tavaliselt  kahte poolt – silmade väsimus ja tugiliikumisaparaadi probleemid.
Silmade puhul võib tekkida nn arvuti vaatamise sündroom, mis  võib avalduda nägemisteravuse vähenemises, kuiva silma tekkes, ümberfokuseerimise aeglustumises, valudes silmakoopa piirkonnas, liivatundes  silmis jne. Öeldakse, et niisugused probleemid võivad tekkida kestval puhkepausideta tööl kahe tunni töötamise järel ligikaudu 30% inimestest ja 6 tunni pideva töötamise järel praktiliselt kõigil.
 
Tugi-liikumisaparaadi probleemid võivad avalduda  kaela-õlavöötme valude, peavalude (põhjuseks kaelalihaste liigne pinge), hiire käe sündroomi ja seljavalude näol. Hiljem võivad kujuneda juba spetsiifilisemad põletikud liigestes, liigest ümbritsevates pehmetes kudedes, kõõlustuppedes, lihastes, närvikanalites jne.
 
Kuidas peab olema organiseeritud töö arvutiga, et see ei mõjuks tervisele?
 
Võtmesõnadeks on puhkepauside kasutamine (54 minutit tööd, 6 minutit pausi), kerge võimlemine puhkepausi ajal, ka silmadele teha võimlemisharjutusi, õige töökoha ergonoomiline kujundamine, sobiva töötooli valik. Mõõdukas tervisesport on loomulikult ka abiks.

Silja Soon,
Tööinspektsiooni
töötervishoiu peaspetsialist