Streik toimub koolides kella 9–10 ning lasteaedades kella 8–9 hommikul. Õpilaste heaolu ja turvalisuse huvides on kõigil haridusasutustel soovituslik alustada sel päeval tööd vastavalt hiljem, pärast hoiatusstreigi lõppu.
Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimehe ja streigijuhi Reemo Voltri sõnul on palgaläbirääkimised seni olnud pigem ühepoolsed, sest valitsuse sisulist kaasamõtlemist pole näha olnud.
Haridustöötajate esindaja selgitas, et õpetajad on pakkunud valitsusele välja erinevaid viise, kuidas valimistel rahvale antud ning koalitsioonilepingus kokkulepitud lubadused täidetud saaksid. “Saame väga hästi aru riigieelarve seisust aga küsimus on prioriteetides. Soovime valituselt pikka plaani ja oleme teinud ettepanekuid, kuidas teha kokkulepe õpetajate palkade kohta aastateks 2024–2027,” sõnas Voltri.
“Streigiga saavad lisaks ametiühingu liikmetele seaduse kaitse all liituda kõik põhi-, kutse- ja keskkoolide ning lasteaedade õpetajad üle Eesti. See on see moment, kus Hiiumaast Põlvamaani seisame õlg õla kõrval. Me ei streigi kellegi vastu, vaid kõigi eest, kellel läheb korda hariduse jätkusuutlikkus Eestis,” selgitas Voltri.
Ta nentis, et kindlasti tekitab õpetajate hoiatusstreik mitmesajale tuhandele inimesele ebamugavust ning sunnib päevaplaane ümber tegema. “Mõneti on see aga eelvaade tulevikku, sest kui valitsus lubab õpetajate palgakriisil jätkuda, siis on tõrked haridussüsteemi töös õpetajate puuduse tõttu varsti igapäevased,” on Eesti Haridustöötajate Liidu esimees öelnud.
