Tänapäeva noored mõtlevad ainult iseendale. Nad ei austa ei enda vanemaid ega ka teisi, kes neist eakamaid. Nad on kannatamatud ega kontrolli oma impulsse. Nad arvavad, et teavad kõike ja ei pea vanemate inimeste arvamust millekski. Kõlab nagu mõne lapsevanema või õpetaja arvamus kaubanduskeskuses aega veetvate noorte kohta? Tegelikult on selliseid mõtteid lennutatud juba antiikajast saati ja siin pole midagi uut.
Andres Märtin on tudengeid USA-sse raamatuid müüma vahendavas ja müügikoolitusi pakkuvas Southwestern Advantage'i tudengiprogrammis töötanud 17 aastat. Selle ajaga on SWA vahetusprogrammis osalenud üle 2500 tudengi, kellest esimesed olid Eesti taasiseseisvumise ajaks just koolilapse ikka jõudnud ja mäletasid veel punarätte ja toiudutalonge. Viimaste aastate jooksul programmis osalejad on sündinud ja kasvanud vabas Eestis. Millised on erinevused, võrreldes praeguseid noori nende 15 aasta taguste eakaaslastega? Miks peaks sellega arvestama tööandjad, kellel tuleb just neid noori tööle värbama hakata?
1. Maailm on avatud
Esimestel aastatel Southwesterni programmis osalenud tudengitest ei olnud enamik varem lennukiga lennanud, veel vähem üle ookeani reisinud. Välisriikide külastused piirnesid lühireisidega lõunanaabrite juurde või kruiisiga Soome. Üksikud, kes olid käinud laiemat maailma avastamas, olid seda teinud koos vanematega või klassiekskursiooniga Ida-Euroopasse.
Tänapäeva noorte jaoks on reisid Euroopasse sama tavalised kui külaskäigud maale vanaema juurde. Seljakotireisid, puhkused perega, sõpruskonna reisid Barcelonasse jalkamängu vaatama või Milanosse tšillima on normaalsus. Lisaks on võimalus osaleda erinevates programmides – nii tudengina kui ka keskkooliõpilasena. See on noored teinud avatumaks, tihti on neil tutvusi ja sõpru väljaspool Eestit ja nende maailmavaade on tänu isiklikele kontaktidele erinevate inimestega oluliselt liberaalsem.
Tööandjale saab selline asi ainult kasuks tulla - oskus erineva taustaga inimestega toime tulla ja nendega suhelda aitab tänapäeva globaliseeruvas maailmas edukas olla.
2. Raha ei ole kõige olulisem
“Tead, kui kuludega nulli tuleks, oleks päris okei.” Seda lauset kuuleb tänapäeval tihti – noortele on oluline saada väärtuslikku kogemust, isegi kui sellega palju ei teeni. 15 aastat tagasi oli raha teenimine üks olulisemaid põhjuseid, miks noored välismaale tööle läksid. Elatustasemete erinevus Eesti ja lääneriikide vahel oli suur ja kolme kuuga võis teenida arvestatava summa. Paljud olid valmis vaeva nägema isegi “igaks juhuks” – raha teeniti mustadeks päevadeks või sokisäärde.
Tänapäeval on kogu maailm lahti ja raha teenimine on võimalik sisuliselt kogu aeg. Noored teevad seda aga siis, kui neil on raha vaja – reisiks, auto ostuks või niisama lahedamalt äraelamiseks. See ei tähenda, et noored raha teenida ei sooviks, küll aga seda, et lisaks palganumbrile on oluline ka muu.
3. Ettevõtlikkus on au sees
2000-nda alguse noorte siht oli saada hea haridus, leida lugupeetud ja stabiilne töökoht ning seal karjääri teha. Stabiilsus, turvalisus, tuntud nimi, hea firma – need olid noortele olulised asjad. Selle eesmärgi saavutamiseks oli vaja võimalikult head CV-d, tutvusi ja häid tulemusi ülikoolis.
Tänapäeval on palju rohkem neid noori, kes soovivad kohe luua oma ettevõtte, startup’i või alustada pärast lühikest palgatöötaja karjääri iseenda äriga. Võib-olla on selle põhjus parem sotsiaalne turvalisus, võib-olla läänemaailma edulugude kopeerimise soov, võib-olla noorte tahe midagi ise ära teha. Igatahes on paljud valmis rohkem vaeva nägema ja võtma suuremaid riske, et olla iseenda boss. Ollakse valmis rohkem vastutust võtma ja riske taluma. Tööandja saab aga seda initsiatiivi ära tundes noori oluliselt paremini tööle rakendada.
4. Sünnist saati digitaalsed
Noored elavad ja kasvavad koos nutitelefonidega. Nad eelistavad sõnumeid helistamisele, sotsiaalmeedia profiil ja selle kultiveerimine on sama oluline kui päriselus enese eest hoolitsemine. Noorte teadmised ületavad tihti vanema põlvkonna omasid ja nad elavad maailmas, millega vanemad inimesed kokku ei puutu. Meemid, snapid, staatuseuuendused on igapäevane osa nende elust. Mõnikord teatakse, mida teeb sõber Austraalias kiiremini, kui seda, mida teeb kursakaaslane. See ei tähenda aga, et nad oleksid päriselus kohmetumad või ei suudaks suhelda. Nende sotsiaalne võrgustik on laiem, kuid siiski on neil ka palju sõpru, kellega päriselus aega veedetakse ja kelle peale saab loota.
5. Noored on endiselt valmis töötama
Tänapäeva noored on samamoodi valmis töötama nagu 15 aastat tagasi. Erinevuseks on ehk motivatsioonid. Varem olid noored valmis töötama ka siis, kui töö neid ei kõnetanud, nad tegid seda kohusetundest ja distsipliinist. Tee tööd, siis tuleb ka armastus. Nüüd on aga noortele oluline, et nad näeksid enda töö mõtet, nad tahavad aru saada, kuidas nad panustavad, milline on töö tulemus ja kasu. Tööandja peab olema suuteline müüma oma pakutavat töökohta ja selle tähtsust.
6. Ei tea endiselt, mida nad oma eluga teha tahavad
USA ülikoolides on esimesed aastad pühendatud üksnes sissejuhatavatele loengutele. Alles peale mõnda semestrit valitakse täpsem eriala. Eestis peab juba gümnaasiumi lõpus tegema otsuse, mis mõjutab tervet tulevikku – mis eriala õppida? Paljud teevad selle otsuse vanemate ja sõprade soovituste põhjal, mitte sügava seesmise veendumuse ajel. Seetõttu pole harv olukord, kus noor tegelikult oma õpitavat eriala ei armasta, lõpetab selle vaid “paberi pärast” või muudab eriala. Sama kehtib ka tööturule sisenemisel. Kiiresti võib selguda, et tegelikult polegi see üldse töö, mida teha tahetakse.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et kindlasti ei ole tänapäeva noored kuidagi silmnähtavalt halvemad või ka paremad. Nad on teistsugused, neid on mõjutanud varasemast erinev keskkond ja ühiskond ning ka neil on omad tugevused ja nõrkused. Tööandja roll on need ära tunda ja enda kasuks tööle panna.
