"Kui riik ei muuda vaktsineerimise korraldust sujuvamaks ja kiiremaks, siis sulab ka valitsusele esimeses kvartalis antud positiivne hinnang kiirelt nagu kevadine lumi," ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas pressiteate vahendusel.
Liidu teatel näitab Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlus, et ettevõtjate hinnang valitsuse tegevusele oli 2021. aasta esimeses kvartalis toetavam kui eelnenud perioodidel.
2021. aasta esimeses kvartalis olid ettevõtjad liidu teatel valitsuse suhtes kokkuvõttes äraootavalt meelestatud – kõige rohkem oli 57 protsendiga neutraalseid hinnanguid. Positiivseid hinnanguid oli 8 protsenti, mida on rohkem kui eelmises, 2020. aasta neljandas kvartalis.
Negatiivseid hinnanguid oli vähem – 35 protsenti. Samuti olid hinnangud positiivsemad kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Vaid 2020. aasta teises ja kolmandas kvartalis oldi veelgi positiivsemalt meelestatud. See oli aeg, kui kriisi esimene laine oli taandumas ja ühiskonda paisatud ohtralt toetusi.
Tunnustavaid hinnanguid põhjendati 2021. aasta märtsis liidu teatel kõige rohkem sellega, et uuelt valitsuselt oodatakse avatud ja värsket suhtumist. Tööstusettevõtete juhid kiitsid ratsionaalsemat suhtumist välisspetsialistide kaasamisse ning kaubandusettevõtete juhid seda, et piirangutega ei kiirustatud.
Liit tõi välja, et paradoksaalsel kombel oli ka negatiivsete hinnangute üheks põhjuseks kas piirangute rohkus või kõhklus nende kehtestamisel. Üksmeelsem on ettevõtjate hinnang selles, et kommunikatsioon kriisis langetatud otsustest peaks olema selgem ja vaktsineerimine ladusam.
Tööandjatena ei saa me endiselt rahul olla vaktsineerimisega. Kuigi mõistame, et vaktsiine on veel vähe, seda enam vajame selget infot, mis tingimustel saavad ettevõtted töökohtadel kaitsepookimisi alustada, kuidas toimub eesliini töötajate nimekirjade koostamine,
ütles liidu tervishoiu töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi.
Tervishoiu töörühma juht lisas, et liit ei saa nõustuda, et tööandjate poolt ettevõtte ja ühiskonna võtmeisikuteks peetavad inimesed saavad vaktsineeritud nii-öelda üldistel alustel.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on COVID-19 levik suureks ohuks toidutööstustele, kellel lasub strateegiline vastutus ühiskonna ellujäämise seisukohalt ning kes ei saa leiba, liha ega piima toota kodukontoris.
"Oleme esitanud sotsiaalministeeriumile taotluse tootmistöötajate eelisjärjekorras vaktsineerimiseks, kaardistanud täpsed arvulised vajadused, seadnud prioriteedid, kuid paraku pole saanud mingit kindlust ja selgust, millal järjekord nende inimesteni jõuab," nentis ta.
Suurim osa ettevõtjatest, ehitussektoris lausa 70 protsenti, oli keskliidu teatel valitsuse suhtes neutraalne. Seda põhjendati sellega, et uue valitsuse tegevust oli esimeses kvartalis veel vara hinnata. Vastanud nendivad, et antud olukorras on kõigil raske, kuid vähemalt püüab valitsus veidigi aidata.
Fookus on liidu teatel eelkõige pandeemial ning see mõjutab kogu ühiskonda, sealhulgas ettevõtluskeskkonda. Nenditakse, et valitsus paneb suurt rõhk inimeste suhtumise muutumise vajadusele, mis on ettevõtluskeskkonna jaoks on positiivne sõnum.
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud uuringus osales ligi 500 ettevõtet.
