• Riskianalüüs ja sobivad meetmed.
• Kokkupuute minimeerimine COVID-19ga.
• Töö jätkamine pärast sulgemisperioodi.
• Toimetulek suure töötajate puudusega.
• Kodust töötavate töötajate juhtimine.
• Töötajate kaasamine.
• Haigestunud töötajate eest hoolitsemine.
• Planeerimine ja õppetunnid tulevikuks.
• Uusima teabega kursis püsimine.
• Teave valdkondadele ja ametitele.

Suunised sisaldavad näiteid üldistest meetmetest, mis olenevalt konkreetsest tööolukorrast võivad aidata tööandjatel tagada tegevuse jätkamisel sobiva ohutu töökeskkonna.

EU-OSHA lehelt leiate asjakohast teavet ning loetelu ressurssidest, mis on suunatud erinevatele tööstustele ja töökohtadele. Pange tähele, et juhendis sisalduv teave ei hõlma tervishoiuasutusi, mille kohta on olemas konkreetsed juhised.

Kõigi küsimuste või murede korral, mida selles dokumendis ei käsitleta, tuleb pöörduda kohalike institutsioonide, näiteks tervishoiuteenistuse või tööinspektsiooni poole.

Sissejuhatus

Pärast koroonaviirushaiguse (COVID-19) pandeemiat on enamik Euroopa Liidu (EL) liikmesriike võtnud haiguse leviku tõkestamiseks mitmeid meetmeid, sealhulgas ka töökohti mõjutavaid meetmeid. Töömaailm on kriisi ajal tugevalt mõjutatud ja seetõttu peavad kõik ühiskonnakihid – sealhulgas ettevõtted, tööandjad ja sotsiaalpartnerid – nägema vaeva töötajate, nende perekondade ja ühiskonna kui terviku kaitsmiseks.

Piirangute tüüp ja ulatus (näiteks vähemoluliste tegevuste peatamine) on liikmesriigiti ja valdkondade kaupa erinevad, kuid suur osa töötajatest peab töötama kodust või kui see pole võimalik, jääma koju, mille ajal nende sissetulek asendatakse mingil moel.

Kui sotsiaalse distantseerumise meetmete abil on viiruse levikut piisavalt vähendatud, lubavad riiklikud haldusasutused ettevõtetel oma tegevust järk-järgult jätkata: alustatakse ametitga, mis on tervisekaitse ja majanduse jaoks esmatähtsad, ning lõpetatakse ametitega, mida saab tõhusalt teha ka kodust töötades. Hoolimata sellest, kuidas ja mil määral tavapärase tööga jätkatakse, on ülimalt tõenäoline, et nakkuse määra järsu suurenemise vältimiseks jäävad mõned meetmed mõneks ajaks kehtima. Lisaks on võimalik, et nakkuste arvu suurenemine tulevikus tähendab mõnel juhul uuesti piirangute kehtestamist.

COVID-19 kriis avaldab survet nii tööandjatele kui ka töötajatele: mõned pidid rakendama uut korda ja uusi tavasid väga lühikese aja jooksul ning teised peatama oma töö ja äritegevuse. Tööohutus ja töötervishoid pakuvad praktilist tuge töökohta naasmisel: sobivad ennetusmeetmed aitavad pärast sotsiaalse distantseerumise meetmete leevendamist naasta tööle turvaliselt ning takistada COVID-19 levikut.

Uuendage oma riskianalüüsi ja võtke kasutusele vajalikud meetmed

Nagu ka normaalsetes töötingimustes, on COVID-19 meetmete raames tööohutuse ja töötervishoiu haldamise lähtepunktiks riskide tuvastamine ja hindamine nii füüsilises kui psühhosotsiaalses töökeskkonnas. Tööprotsessis toimunud muudatuste korral on tööandjad kohustatud oma riskianalüüsi läbi vaatama ja võtma arvesse kõiki riske, sealhulgas vaimse tervisega seotud riske. Riskianalüüsi muutmisel tuleks tähelepanu pöörata probleemsetele kõrvalekalletele või olukordadele ning sellele, kuidas need võivad aidata organisatsioonil pikas perspektiivis selliste faktorite suhtes vastupidavamaks muutuda.

Pidage meeles, et oluline on kaasata riskianalüüsi ülevaatamisse ka töötajad ja nende esindajad, ning pöörduge võimaluse korral oma riskiennetus- või töötervishoiuteenuse pakkuja poole. Hankige riigiasutustelt ajakohastatud teavet COVID-19 levimise kohta teie piirkonnas. Kui riskianalüüs on ajakohastatud, koostage asjakohaste meetmetega tegevuskava. Allpool on toodud mõned näited COVID-19ga seotud probleemidest, mida sellise tegevuskava koostamisel arvestada.

Kokkupuute minimeerimine COVID-19ga töökohas

Ohutute töövõtete rakendamine kokkupuute piiramiseks COVID-19ga töökohas nõuab kõigepealt riskide hindamist ja seejärel kontrollmeetmete hierarhia rakendamist. See tähendab kontrollimeetmete kasutuselevõtmist, et esmalt oht kõrvaldada ja kui see pole võimalik, minimeerida töötajate kokkupuudet viirusega. Alustage kollektiivsetest meetmetest ja täiendage vajaduse korral neid individuaalsete meetmetega, näiteks isikukaitsevahenditega. Allpool on toodud mõned näited kontrollimeetmetest, millest kõiki ei ole aga nende olemuse tõttu võimalik kõikides töökohtades rakendada.

• Tehke praegu ainult hädavajalikke töid; võib-olla on võimalik mõnda ülesannet edasi lükata aega, mil risk on väiksem. Võimaluse korral osutage teenuseid kontaktivabalt (telefoni või video abil). Veenduge, et töökohas oleks ainult töötajad, kes on selle töö jaoks olulised, ja minimeerige kolmandate isikute kohalolekut.
• Vähendage nii palju kui võimalik töötajate vahelist füüsilist kontakti (nt koosolekutel või pauside ajal). Eraldage töötajad, kes saavad oma ülesandeid üksi ohutult täita ja kes ei vaja spetsiaalseid seadmeid ega masinaid, mida ei saa teisaldada. Näiteks võimaldage neil igal võimalusel töötada üksi vabas kabinetis, personaliruumis, sööklas või koosolekusaalis. Võimaluse korral paluge riskigrupis olevatel töötajatel (vanemad inimesed ja krooniliste haigustega (sealhulgas hüpertensioon, kopsu- või südameprobleemid või diabeet) või vähktõve ravi saavad või muul viisil immunosupresseeritud inimesed) ning rasedatel töötajatel töötada kodust. Töötajad, kelle pereliikmed kuuluvad riskigruppi, peaksid samuti tegema kaugtööd.
• Likvideerige, või kui see pole võimalik, piirake füüsilist suhtlust klientidega ja nende vahel. Kasutage näiteks veebi- või telefonitellimusi, kontaktivaba kohaletoimetamist või kontrollitud ruumidesse sisenemist (vältides samal ajal ka kogunemist õues) ning sotsiaalset distantseerumist nii ruumides kui ka väljaspool.
• Paluge klientidel tulla oma kaubale järele või toimetage need kohale väljaspool oma ettevõtte territooriumi. Nõustage autojuhte autokabiini hea hügieeni teemadel ning andke neile sobiv desinfitseeriv geel ja puhastuslapid. Töötajatel, kes toimetavad kaupa klientideni, peab olema lubatud kasutada selliseid ruume nagu tualetid, kohvikud, riietusruumid ja duširuumid, kuid vaid asjakohaste ettevaatusabinõudega (näiteks võib ruumis viibida vaid üks inimene korraga ja ruume peab regulaarselt puhastama).
• Asetage töötajate vahele tõke, eriti kui neil pole võimalik üksteisest kahe meetri kaugusele hoida. Tõkkeid võib lasta spetsiaalselt valmistada või teha neid ise, kasutades selliseid esemeid nagu plastlehed, vaheseinad, teisaldatavad sahtlid või ladustamiseks mõeldud kastid. Vältida tuleb esemeid, mis ei taga täielikku kaitset või milles on pilud, näiteks potitaimed või kärud, või mis tekitavad uusi riske, näiteks komistamis- või kukkumisohtu. Kui tõket ei saa kasutada, tuleks töötajate vahel tekitada piisav ruum, näiteks tagades, et neil on kummalgi pool vähemalt kaks tühja lauda.
• Kui lähikontakt on vältimatu, ei tohi inimesed olla koos kauem kui 15 minutit. Vähendage kontakti oma ettevõtte erinevate osade vahel vahetuse alguses ja lõpus. Muutke söögipauside aega, et vähendada samal ajal kohvikus, personaliruumis või köögis viibivate inimeste arvu. Veenduge, et pesu- ja riietusruumides oleks korraga ainult üks töötaja. Asetage uksele silt, mis näitab, kui keegi kasutab pesuruumi, et tagada, et seal viibib korraga vaid üks inimene. Määrake kindlaks vahetused, et pidada arvestust puhastusprotseduurile üle.
• Tagage seep ja vesi või sobiv kätepesuvahend ning soovitage töötajatel käsi sageli pesta. Puhastage oma ruume sageli, eriti lette, uksekäepidemeid, tööriistu ja muid pindu, mida inimesed sageli puudutavad, ning võimaluse korral tagage hea ventilatsioon.
• Vältige puhastustöötajate liigset töökoormust, rakendades asjakohaseid abinõusid, näiteks määrates nende ülesannete täitmiseks täiendavaid töötajaid ja paludes töötajatel oma tööruume korras hoida. Tagage töötajatele pabertaskurätid ja prügikotiga prügikastid, et neid saaks tühjendada prügiga kokku puutumata.
• Kui olete kõigi võimalike ohutusmeetmete rakendamisest hoolimata tuvastanud nakkusohu, tagage kõik vajalikud isikukaitsevahendid. Oluline on koolitada töötajaid isikukaitsevahendite korrektse kasutamise teemal, tagades, et nad järgivad näomaskide ja kinnaste kasutamisel saadaolevaid juhiseid.
• Paigaldage plakatid, mis julgustavad töötajaid haigena koju jääma, ja plakatid kätehügieeni ning köhimise ja aevastamise eeskirjade kohta töökoha sissepääsu juurde ning mujale nähtavatesse kohtadesse.
• Hõlbustage isikliku transpordi eelistamist ühistranspordi asemel, tagades töötajatele näiteks koha, kus parkida oma auto või lukustada oma ratas, ning julgustage neid võimaluse korral jala tööle tulema.
• Kehtestage paindliku puhkuse ja kaugtöö põhimõtted, et vajaduse korral piirata töökohas viibimist.

Töö jätkamine pärast sulgemisperioodi

Kui teie ettevõte on COVID-19ga seotud põhjustel mõneks ajaks suletud, koostage töö jätkamiseks plaan, milles võetakse arvesse tervist ja ohutust. Peaksite oma plaanis silmas pidama järgmist:

• Uuendage oma riskianalüüsi eespool kirjeldatu kohaselt ning tutvuge EU-OSHA COVID-19 töökoha juhendiga (inglise keeles).
• Kohandage enne täielikku töö jätkamist ja enne kõigi töötajate naasmist töökoha paigutust ja töökorraldust, et piirata COVID-19 levikut. Kaaluda tuleks töö jätkamist etappide kaupa, et võimaldada kohandamist. Enne töö jätkamist teavitage töötajaid muudatustest ning vajaduse korral tutvustage neile uusi kordasid ja pakkuge koolitusi.
• Pöörduge võimaluse korral oma töötervishoiu ja tööohutuse nõustaja poole ning arutage temaga oma plaani.
• Pöörake erilist tähelepanu töötajatele, kes on riskigrupis, ja olge valmis kaitsma kõige haavatavamaid inimesi, sealhulgas eakaid inimesi, neid, kellel on kroonilised haigused (sealhulgas hüpertensioon, kopsu- või südameprobleemid, diabeet) või kes saavad vähktõve ravi või on muul viisil immunosupresseeritud, ja rasedaid töötajaid. Samuti pöörake tähelepanu töötajatele, kelle pereliikmed kuuluvad riskigruppi.
• Kaaluge toetuse pakkumist töötajatele, kes võivad kannatada ärevuse või stressi käes. Näiteks paluge oma juhtidel küsida töötajatelt sagedamini, kuidas neil läheb; hõlbustage kolleegide vahelist suhtlust või sõprust; muutke töökorraldust ja tööülesandeid; pakkuge töötajatele abiprogramme või juhendamisteenust ning andke neile töötervishoiuteenuseid pakkuvate organisatsioonide kontaktteave. Võtke arvesse, et töötajad võivad olla elanud läbi traumaatilise sündmuse, näiteks sugulase või sõbra raske haiguse või surma, või neil võivad olla tekkinud rahalised raskused või probleemid isiklike suhetega.
• Töötajad, kes naasevad töökohale isolatsioonist, kas individuaalse või kollektiivse meetme osana, on tõenäoliselt mures, eriti nakkusohu pärast. Need mured – eriti juhul, kui töökohas on tehtud muudatusi – võivad põhjustada stressi ja vaimse tervise probleeme. Kui füüsilised distantseerumise meetmed on paigas, on need probleemid tõenäolisemad. Sellele lisaks pole kättesaadavad tavalised toimetulekumehhanismid, näiteks isiklik ruum või probleemide jagamine teistega.
• Töötajad võivad olla mures suurenenud nakatumisvõimaluse pärast töökohal, mistõttu ei pruugi nad tahta tööle naasta. Oluline on mõista nende muresid ning anda teavet võetud meetmete ja neile pakutava toetuse kohta.

Toimetulek suure töötajate puudusega

Olenevalt teie piirkonna nakatumise määrast ja kehtivatest eeskirjadest võivad paljud teie töötajad COVID-19 tõttu töölt puududa. Kui töötaja isoleerib end ettevaatusabinõuna kodus, võib ta tööd jätkata kaugtööna (vt allpool), kuid kui see pole võimalik, ei saa töötaja mõnda aega tööd teha.

Töötajad, kellel on avastatud COVID-19, peavad töölt puuduma oluliselt kauem. Need, kes jäävad tõsiselt haigeks, võivad paranemisel vajada täiendavat rehabilitatsiooniperioodi. Lisaks võivad mõned töötajad töölt puududa, kuna nad peavad hoolitsema sugulase eest.

• Märkimisväärse arvu töötajate puudumine, isegi ajutiselt, võib takistada ettevõtte tegevuse jätkumist. Ehkki tööl käivad töötajad peaksid olema paindlikud, on oluline, et nad ei satuks olukorda, mis kahjustaks nende tervist või ohutust. Nende lisakoormus peab olema võimalikult väike ega tohi kesta liiga kaua. Otsestel juhtidel on oluline roll olukorra jälgimisel ja tagamisel, et üksikutel töötajatel pole liiga suurt koormust. Järgige töö- ja puhkeaega käsitlevaid eeskirju ja kokkuleppeid ning võimaldage töötajatel kodus olles tööst puhata.
•  Kui kohandate tööd vähenenud tööjõuga toimetulemiseks näiteks uute meetodite ja kordade kasutuselevõtu ning rollide ja vastutuse muutmise kaudu, kaaluge, kas töötajad vajavad täiendavat koolitust ja tuge, ning veenduge, et kõik töötajad oleksid pädevad täitma neile antud ülesandeid.
• Õpetage töötajaid täitma olulisi funktsioone, et töö saaks jätkuda ka siis, kui võtmetöötajad puuduvad.
• Ajutisi töötajaid kasutades on oluline neid töökohaga seotud riskidest teavitada ja vajaduse korral koolitada.

Kodust töötavate töötajate juhtimine

Enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides on füüsiliste distantseerimise meetmete ühe osana töötajaid kodust töötama julgustatud või kohustatud, kui nende töö olemus seda võimaldab. Enamik neist teeb esimest korda kaugtööd ja nende kodu on tõenäoliselt nende töökohaga võrreldes mitmes aspektis puudulik. Kodukeskkonna kohandamise ulatus varieerub olenevalt töötaja olukorrast ning kohanemiseks vajalikust ajast ja ressurssidest.

Allpool on toodud mõned soovitused, kuidas minimeerida riske töötajatele, kellel ei õnnestunud oma töökohta korralikult ette valmistada.

• Viige läbi riskianalüüs kaugtööd tegevate töötajate ja nende esindajate kohta.
• Lubage töötajatel viia seadmed, mida nad tööl kasutavad, ajutiselt koju (kui nad ei saa nendele ise järele minna, korraldage nende kohaletoimetamine). Nende hulka kuuluvad arvuti, monitor, klaviatuur, hiir, printer, tool, jalatugi või lamp. Pidage arvet selle üle, kes milliseid esemed koju viib, et vältida segadust, kui normaalne töö jätkub.
• Andke kaugtöötajatele juhiseid töökoha seadistamiseks kodus, mis võimalusel rakendaks head ergonoomikat, nagu hea rüht ja sagedane liikumine.
• Julgustage töötajaid tegema regulaarseid pause (umbes iga 30 minuti tagant), mille ajal on soovitatud püsti tõusta, ringi liikuda ja sirutada.
• Andke kaugtöötajatele tuge IT-seadmete ja tarkvara kasutamisel. Tele- ja videokonverentside tööriistad võivad muutuda hädavajalikuks, kuid nende kasutamine võib olla keeruline töötajate jaoks, kes pole nendega harjunud.
• Veenduge, et kõigil tasanditel oleks hea suhtlus, sealhulgas nendega, kes töötavad kodust. See hõlmab tippjuhtkonna pakutavat strateegilist infot ja otseste juhtide ülesandeid. Sealjuures on oluline rutiinne sotsiaalne suhtlus kolleegide vahel. Tippjuhtkonna teavet saab jagada plaaniliste veebikohtumiste ajal ning kolleegid saavad üksteisega suhelda veebivestlustes või virtuaalsete kohvipauside ajal.
• Töötajad võivad end tunda eraldatuna ja surve all, mis võib põhjustada vaimse tervise probleeme, kui nad ei saa vajalikku toetust. Suhtlemine juhi ja kolleegidega ning neilt toe saamine, samuti mitteametlik suhtus kolleegidega, on väga oluline. Kaaluge regulaarsete koosolekute korraldamist veebis või paluge eri töötajatel käia tööl eri ajal, kui alustate tööle naasmist järk-järgult.
• Pidage meeles, et ka teie töötaja partner võib olla kaugtöötaja või tal võivad olla lapsed, kellel peab kodus silma peal hoidma, kuna nad ei käi koolis või peavad koolitöid kodus tegema. On ka võimalik, et mõned teie töötajad peavad hoolitsema eakate või krooniliselt haigete või karantiinis olevate inimeste eest. Sellises olukorras peavad juhid olema paindlikud töötajate töötundide ja tootlikkuse asjus ning nad peavad töötajatele selgelt mõista andma, et mõistavad nende olukorda ja on valmis paindlikud olema.
• Aidake töötajatel seada selged piirid töö ja vaba aja vahel: tehke neile selgeks, millal nad peavad olema valmis tööd tegema.

Töötajate kaasamine

Töötajate ja nende esindajate kaasamine tööohutuse ja töötervishoiu juhtimisse on seadusega kohustuslik ja väga vajalik. See kehtib ka meetmete kohta, mida võetakse töökohas seoses COVID­19ga ajal, mil sündmused arenevad kiiresti ning töötajate ja kogu elanikkonna seas on suur ebakindlus ja ärevus.

Konsulteerige aegsasti oma töötajate ja/või nende esindajatega ning töötervishoiu ja tööohutuse esindajatega kavandatud muudatuste ja ajutiste protsesside toimimise teemadel. Hea tervishoiu ja ohutuse tava oluline osa on töötajate kaasamine riskide hindamisse ja nende minimeerimiseks mõeldud lahenduste väljatöötamisse. Töötervishoiu ja -ohutuse esindajatel ning tervishoiu- ja ohutuskomiteedel on ainulaadne positsioon ennetavate meetmete kavandamisel ja nende eduka rakendamise tagamisel.

Mõelge ka sellele, kuidas tagada agentuuritöötajatele ja töövõtjatele juurdepääs samale teabele, mis on lepingulistel töötajatel.

Haigestunud töötajate eest hoolitsemine

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on COVID-19 kõige tavalisemad sümptomid palavik, väsimus ja kuiv köha. Mõnedel inimestel, kes nakatuvad, ei teki mingeid sümptomeid ja nad ei tunne end halvasti. Enamik inimesi (umbes 80%) taastub haigusest ilma erilist ravi vajamata. Ligikaudu üks kuuest inimesest, kes nakatub COVID-19ga, haigestub raskelt ja tal tekivad hingamisraskused. Vanematel inimestel ja neil, kellel on kaasnevad meditsiinilised probleemid, nagu kõrge vererõhk, südameprobleemid või diabeet, tekivad tõenäolisemalt tõsised haigused.

Raskesti haigestunud inimesed võivad vajada erilist tähelepanu ka pärast seda, kui nad tunnistatakse töövõimeliseks. On viiteid sellele, et koroonaviirusega patsientide kopsud võivad pärast haiguse põdemist olla vähenenud võimekusega. Selliste töötajate töö võib vajada kohandamist ja nad võivad vajada füsioteraapia jaoks piisavalt vaba aega. Töötajad, kes on pidanud intensiivravis olema, võivad silmitsi seista raskete väljakutsetega. Töötaja arst ja võimaluse korral töötervishoiuteenistus peaksid töötajat juhendama tööle naasmise viisi ja ajakava asjus:

• Lihasnõrkus. Mida kauem töötaja intensiivravis oli, seda tõsisem lihasnõrkus tal on. Vähenenud lihasvõime avaldub ka näiteks hingamisteede kaebuste näol. Teine levinud, kuid harvemini esinev nähtus intensiivravis viibinud inimestel on intensiivravi järgne sündroom (PICS, ingl Post Intensive Care Syndrome). See esineb hinnanguliselt 30–50% intensiivravis olnud inimestel ja on võrreldav posttraumaatilise stressihäirega.
• Probleemid mälu ja keskendumisvõimega. Need kaebused arenevad sageli ainult aja jooksul. Töötaja ei pruugi seda kohe tööle naastes märgata. Tööl esinevad sümptomid on mälu- ja keskendumisprobleemid, raskused ülesannete rahuldava täitmisega ning kehvemad probleemilahendamise oskused. Seetõttu on oluline jälgida intensiivravis viibinud töötajaid. Hea juhendamine on väga oluline, kuna mõnel töötajal on raske kriisile eelnenud töötegemise tasemele naasta.
• Tööle naasmine võib võtta tükk aega. Andmed näitavad, et veerandil kuni kolmandikul intensiivravis viibinud inimestest võib tekkida probleeme, sõltumata nende vanusest. Ligikaudu pooled patsientidest vajavad tööga jätkamiseks aasta jagu aega ja kuni kolmandik ei pruugigi enam tööle tagasi tulla.

Töötervishoiuarstid ja tervishoiuteenuste pakkujad saavad kõige paremini nõustada, kuidas hoolitseda haigete töötajate eest ja mis elemendid vajavad nende töös kohandamist. Kui te ei paku töötervishoiuteenust, on oluline käsitleda neid probleeme tundlikult ning austada töötajate privaatsust ja konfidentsiaalsust.

COVID-19sse haigestunud töötajad võivad kannatada häbimärgistamise ja diskrimineerimise all.

Planeerige ja õppige tulevikuks

Oluline on koostada või ajakohastada töökoha seiskamis- ja taaskäivitamise plaane. Isegi väikesed ettevõtted saavad koostada kontrollnimekirja, mis aitab neid ette valmistada, kui tulevikus selliseid sündmusi juhtub.

Esmakordselt kaugtööd kasutanud ettevõtted võivad kaaluda selle kasutuselevõtmist tänapäevase pikaajalise tööpraktikana. COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemused võivad aidata kaugtööeeskirjade ja -kordade väljatöötamisel või olemasolevate läbivaatamisel.

Kursis püsimine

COVID-19ga seotud teabe hulk võib olla tohutu ning usaldusväärset ja täpset võib olla keeruline ebamäärasest ja eksitavast eristada. Kontrollige alati, kas teabe algne allikas on kvalifitseeritud. Ametlikud teabeallikad COVID-19 kohta on järgmised:

• Maailma Terviseorganisatsioon (WHO)
• Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC)
• Euroopa Komisjon
• Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA)

Kuna füüsilised distantseerimise meetmed on muutunud leebemaks, võidakse välja anda konkreetsele tööstusele, kogukonnale või rühmale mõeldud teavet, mida võidakse sageli ajakohastada. Teie riigis on tervishoiu- ja tööministeeriumidel asjakohast teavet ning nad võivad pakkuda linke spetsiaalsemate allikate juurde.

Valdkonnad ja ametid

COVID-19 haigusesse nakatumise oht on suurim inimestel, kellel on töökohad, kus nad on paljude inimestega füüsilises kontaktis. Lisaks tervishoiu-, hoolekande- ja koduhooldustöötajatele on riskigrupis ka toiduainete tarnimise ja jaemüügiga ning jäätmete kogumisega seotud, kommunaalteenuste, politsei ning ühistransporditöötajad.

Kuna mõned riigid piirasid töötamist mõnes sektoris enne teisi – haridus, vaba aja veetmine ja meelelahutus peatati esimesena ning tööstus ja ehitus viimasena –, võib meetmete leevendamisele järgnev tööle naasmine toimuda sarnaselt, kuid vastupidises järjekorras.