Kaubanduskoda on viimasel ajal saanud üha rohkematelt ettevõtetelt tagasisidet juhtumistest, kus töötud ei ole nõus tööle minema, sest neile makstavad töötuhüvitised ei motiveeri kiiret tööle naasmist. Arvestades, et paljudes valdkondades ja regioonides on Eestis tööjõupuudus, siis see on oluline probleem, millega tuleb tegeleda ning sellele oleks mõistlik leida ka lahendus sama seaduseelnõu raamistikus.
Tööturuteenuste süsteem on killustunud, kuid suuri muutusi ei ole vaja
Kaubanduskoda nõustub väljatöötamiskavatsuses väljatooduga, et praegune tööturuteenuste ja -toetuste süsteem on õigusaktide tasandil killustunud ja keeruline. Kuid koja hinnangul ei jäta inimesed seetõttu abi saamiseks Töötuskassa poole pöördumata. Samuti ei jäta Töötukassa nõustajad teenuseid inimestele tutvustamata põhjusel, et kehtiv õiguslik regulatsioon on keeruline.
Õigusliku regulatsiooni lihtsustamine ja süstematiseerimine võib mõnevõrra lihtsustada Töötukassa nõustajate tööd ja muuta süsteemi inimeste jaoks arusaadavamaks, kuid muudatusega kaasnev positiivne sisuline mõju on ilmselt marginaalne. Seetõttu soovib koda, et kaalutakse põhjalikult, kui suur on plaanitava muudatusega kaasnev kasu ning kas see kaalub üles muudatusega kaasnevad võimalikud negatiivsed mõjud. Koda toob välja, et võib piisata sellest, kui õigusaktides teha üksnes need muudatused, mille järele on praktikas vajadus esile kerkinud, kuid jätta süsteem tervikuna muutmata.
Koostöö ei vaja detailset reguleerimist
Kaubanduskoja hinnangul ei ole mõistlik õigusaktides hakata detailsemalt reguleerima kohalike omavalitsuste ja Töötukassa vahelist koostööd. Koostöö võiks olla parem, kuid seda saab tõhustada ka muude meetmete abil kui õigusaktidesse kohustuste sisse kirjutamisega. Samas toetab koda õigusaktide muutmist olukorras, kus tänane regulatsioon takistab andmete jagamist kohalike omavalitsuste ja Töötukassa vahel.
Aktiivsusnõudeid tuleks kaasajastada
Koda nõustub väljatöötamiskavatsuses väljatooduga, et aktiivsusnõuetena peab seaduses olema tagatud õiguste ja kohustuste tasakaal ja asjakohased sanktsioonid, mis on seaduses sätestatud piisavalt selgelt ja arusaadavalt nii tööotsijatele kui rakendajatele ning neid peab olema võimalik praktikas tulemuslikult kasutada. Samuti toetab koda väljatöötamiskavatsuses sisalduvat põhimõtet, mille kohaselt tuleb tööturuteenuste saamise tingimused üle vaadata, nii et need ei oleks seotud registreeritud töötu seisundiga, vaid vajadusega ehk lähtuma peab konkreetse inimese töötururiskidest.
Mis on tööturuteenus?
Teenus, mida riik osutab töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks, näiteks karjäärinõustamine, tööpraktika, palgatoetus, ettevõtluse alustamise toetus, töötamiseks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine jm.
Keda mõjutab?
Potentsiaalselt kõiki Eesti tööandjad. Hästi struktureeritud toetuste ja teenuste süsteem peaks aitama tööandjatel teenustest paremini aru saada ning parandama võimalusi leida vajalike ja sobivate oskustega töötajaid.
Plaanitavate tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatustega saad lähemalt tutvuda SIIN.
