Nendele väljakutsetele paremini vastamiseks on plaanis muuta tööturuteenuste ja toetuste seadust ning esitada selle väljatöötamiskavatus valitsusele aasta lõpuks.
On oluline, et tööturul abi vajavad inimesed jõuaksid töötukassasse, kus on nende toetamiseks lai valik erinevaid teenuseid. Samuti tuleb parandada erinevate osapoolte koostööd, sest tööturuga nõrgemalt seotud inimeste kaasamiseks on tööturuteenuste kõrval vaja ka sotsiaalteenuseid või muud tuge riigi ja omavalitsuste poolt. Eesti tööturuteenuste õiguslik raamistik peaks olema lihtsam ja koostöö teenuste osutamisel tihedam,
ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Ülevaates toodi OECD vastvalminud analüüsile tuginevalt esile, et tööturuteenuseid on arvukalt ja teenuste pakett on piisav, kuid süsteem on killustatud erinevate õigusaktide vahel ning ülemäära keerukas. Teenuste õiguslik korraldus tuleks OECD hinnangul üle vaadata ning kaaluda teenuste väljatöötamisel erinevate institutsioonide vahel koordinatsiooni tõhustamist. Samuti on oluline, et paremini võiks olla tööturuteenustega sihitatud nõrgalt tööturuga seotud sihtrühmad ehk inimesed, kes on valmis töötamiseks, kuid ei tööta üldse või töötavad madalapalgalistel, ajutistel või lühiajalistel töökohtadel. See tähendab, et kõik, kes tööturuteenuseid vajaksid ja seeläbi paremaid tulemusi tööturul võiksid saavutada, ei jõua töötukassasse.
Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja Euroopa Komisjoni struktuursete reformide tugiteenistuse (SRSS) rahastusel viis OECD 2019.– 2020. aastal läbi Eesti tööturuteenuste pakkumise analüüsi, mis koosneb kahest osast: teenuste pakkumise efektiivsuse ja sihtgruppide teenustega kaetuse analüüsist ning tööturuteenuste institutsionaalse ja õigusliku korralduse analüüsist.
