Sotsiaalmaksu jäi laekumata 39,95-78,68 miljonit eurot ja füüsilise isiku tulumaksu 24,03-48,06 miljonit eurot.
"Kindlasti pole ümbrikupalga probleem lahendatud ja see on jätkuv töö. Tahaks tänada tööandjaid, kes on tulnud kaasa töötajate registriga, mis on tervikuna ühiskonnas õiguslikus mõttes suur muudatus. Kui võtame füüsilise isiku tulude deklareerimise, siis üle 20 000 inimese deklareeris see aasta palka, mida nad eelmisel aastal ei teinud. Siin on väga selge seos töötamise registriga," ütles maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse varimajanduse uuringu pressiüritusel.
"Mis puudutab veel ümbrikupalka, siis 2014. aasta teises pooles me kontrollisime üle 14 000 inimese töötamist ja selle käigus tuvastasime, et umbes 10 protsenti oli neid inimesi, kes olid tööandja poolt deklareerimata ja töötasid mustalt," lisas Kuuse.
2013. aastal jäi ümbrikupalkade tõttu laekumata hinnanguliselt 154,1 miljonit eurot.
Ümbrikupalga pooldajatest 87 protsenti leidis, et Eestis on töötajate maksukoormus liialt suur. 72 protsenti leidis, et töötaja saab nii suuremat palka, 63 protsendi arvates on Eestis ettevõtete maksukoormus liialt suur ja 53 protsendi arvates on seadusandlus ettevõtluseks ebasoodne.
Ümrbikupalka saanutest 47 protsenti olid sellega rahul ja 29 protsenti ei olnud rahul. Ümbrikupalgaga rahulolematest 49 protsenti leidis, et kui nad ümbrikuapalgaga ei nõustuks, siis nad kaotaks töö.
Enim töötatakse ümbrikupalga eest ehitus-, transpordi ja toitlustussektoris.
