Maksu- ja tolliamet (MTA) teeb igal aastal hooajatööde alguses koostööd erialaliitude, ürituste korraldajate ja teiste organisatsioonidega, et pöörata tähelepanu hooajatööliste registreerimisele. Samuti teostab MTA järelevalvet, eelmisel aastal oli ametil üle 1300 tööjõumaksudega seotud kontakti.
"Ümbrikupalgast tulenevat maksukahju hindame 113,6 miljoni euro suuruseks, millest 92.2 miljonit on osaliselt ja 21.4 täiesti mustalt saadud töötasult laekumata maksuraha," märkis MTA tööjõumaksude risikijuhi Marc Mälter.
Tema sõnul kehtivad maksustamise reeglid võrdselt nii põhipersonalile kui ka ajutiselt värvatud töötajatele ja ümbrikupalga teadlikul vastuvõtmisel tekkinud maksukohustuse eest vastutavad tööandja ja töötaja mõlemad.
"Ümbrikupalga saamine ei vabasta palga saajat tulumaksu tasumisest, kui tööandja ei ole seda deklareerinud, tuleb inimesel teha seda ise füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga. Maksudeklaratsioonis valeandmete esitamine võib kaasa tuua kuni 1200 euro suuruse rahatrahvi. Samuti riskib ümbrikupalga vastuvõtja sellega, et ta ei saa haigus-, koondamis- ja töötuhüvitisi; maksmata maksude tõttu väheneb tulevikus tema pension ning võimalike töövaidluste korral tööandjaga on ta alati nõrgemal positsiooni," selgitas Mälter.
"Leiame, et koostöös saame muuta Eesti maksukuulekamaks ja seda paremini on hoitud meie majanduskeskkond. Enamik meist maksab makse, sest see on normaalne ja väärikas. Makse makstes hoiame Eestit," lisas Mälter.
Tööportaali CV.ee läbiviidud tööturu kiiruuringust selgub, et ligi 30 protsenti vastanud töötajatest on teinud või on nõus tegema hooajatöid mitteametlikult, kui nad saaksid rohkem raha kätte - mustalt töötamise osas on kahtleval seisukohal 23 protsenti vastanutest.
