„Võrreldes eelmise aastaga on ukrainlastega seotud töövaidluste arv kahekordistunud. Kui 2022. aastal oli kokku 1868 töövaidlust ning neist 70 juhtumi puhul üheks osapooleks on Ukraina sõjapõgenik, siis sel aastal on juba laekunud 146 ukrainlastega seotud töövaidlust,“ selgitas tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep. „Peamiselt on mainitud töövaidlused seotud saamata jäänud töötasu või muude rahaliste nõuete ja hüvitistega.“ 

Kaire Saarep ütles ukrainlastega seotud töövaidluste olemust kirjeldades, et konfliktid tekkivad erinevatel põhjustel. Kindlasti leidub tööandjaid, kes kasutavad sõjapõgenike teadmatust ära ja manipuleerivad nendega. Murekohad võivad tekkida puudulikust töötajate juhendamisest ja osaliselt kohustuslikest töötingimustest teatamata jätmisest (TLS § 5 lg 1), kus tekib valesti mõistmine ja konflikt. Samuti võib ka teadmatusest ukrainlane ise teha endale sobimatuid otsuseid ja hiljem leida end ebameeldivast olukorrast.

„Kurb on see, et ukrainlased tulevad Eestisse, usuvad tööandjate sõnu ja on lõpuks ilma palgata. Abi nad ka ei oska alati otsida. Ja kui nad leiavad abi, siis saavad kehva õigusnõu ja selle tõttu kaotavad raha. Ilmselt kõige problemaatilisem ongi, et usaldatakse tööandjaid ja seeläbi ollakse nõus töötama ilma lepinguta ning palka saama sularahas,“ lausus Kaire Saarep. „Tööinspektsioonist saab nõu tööõiguse, tööohutuse kui ka töötervishoiu teemadel ning hea on see, et üha rohkem oskavad petta saanud välismaalased oma õiguste kaitseks pädeva nõuandja poole pöörduda. Seda kinnitab ka tänavune töövaidlusstatistika.“  

Näited rikkumistest

• Ukrainast pärit naise igakuine tööajanorm on 260-280 töötundi. Ta töötab ilma töölepinguta ja saab töötasu sularahas. Töötasu suuruseks on 5 eurot tunnis. Selline töötamine hakkab avaldama mõju tema vaimsele ja füüsilisele tervisele.
• Ukrainast pärit töötaja sai töötasu sularahas. Tegemist on deklareerimata töötasuga. Selline pakkumine sobib ka töötajale, kuid kui ühel päeval juhtub temaga tööõnnetus, siis selgub EMO-s, et tal ei ole ravikindlustust. Peale operatsiooni võib paranemine võtta vähemalt kuus kuud. Haigushüvitist ta ei saa, kuna makse tööandja maksnud ei ole.

Tööinspektsiooni tellimusel hiljuti läbiviidud uuring Ukraina sõjapõgenike ja nende tööandjate teadlikkuse kaardistamiseks näitas, et sõjapõgenikud töötavad valdavalt töölepingute alusel, mis on sõlmitud eestikeelsena. Seetõttu tuleks täiendavat tähelepanu pöörata sellele, kuivõrd nad oma lepingute sisust enne allkirjastamist aru saavad. Kuigi tööandjad mainisid uuringus, et lisaks keeleõppe korraldamisele vajaks nad ukrainlaste töölevõtmisel rakenduslikku juriidilist infot, siis tegelikult pole siin erisusi – kehtivad samad lepingupunktid, mis Eesti töötajate puhul.

Tööinspektsiooni loodud Tööelu portaalis on kokku koondatud ja lihtsasti leitav infomaterjal mis puudutab Ukraina sõjapõgenike töösuhteid.

Tööinspektsioonist saab infot töölepingu, töö- ja puhkeaja, puhkuse, töötasu ja muude töösuhtega seonduvate, sh kollektiivseid töösuhteid puudutavate küsimuste kohta. Samuti töökeskkonna ohutust ja töötervishoidu puudutavate küsimuste kohta. Tööinspektsioon pakub kõikidele töötajatele ja tööandjatele tasuta nõustamist nii eesti, vene, inglise kui ka ukraina keeles.