Viimasest, 2021. aastal läbi viidud monitooringust selgub ka, et nii mehed kui naised on palgalõhest võrdselt teadlikud. Sealjuures on teadlikkus on võrreldes 2016. aastaga kasvanud 14 protsendipunkti võrra 83 protsendini, teatas sotsiaalministeerium.
Ebavõrdsust töötasus on ka läbi aastate kõige enam välja toodud ebavõrdse kohtlemise kogemise juures. Monitooringu tulemused näitasid, et ligikaudu iga viies naine on olulisel või mõningal määral tunnetanud soost tulenevat ebavõrdset kohtlemist seoses töötasuga. Meestest oli sama tundnud iga kümnes. Võrreldes 2016. aasta monitooringuga on naiste ja meeste puhul see näitaja püsinud üldjoontes samana.
Monitooring näitab ka seda, et võrreldes meestega on naised vähem altimad küsima palgakõrgendust. Kui meestest oli 2021. aasta monitooringu põhjal palka juurde küsinud 36 protsenti, siis naistest 26 protsenti. Samuti tuleb tõdeda, et isegi kui naised palka küsivad, ei ole nad sama edukad palga juurde saamisel kui mehed. Kui meestest sai ligikaudu veerand küsijatest negatiivse vastuse palga juurde küsimisel, siis naiste seas said keeldumise osaks peaaegu pooled.
Tulemustest joonistuvad välja ka soolised erinevused põhjuste osas, miks naised ja mehed palka juurde ei küsi. Peaaegu iga kolmas naine, kes ei küsinud palgakõrgendust, tõi põhjuseks julguse puuduse. Mehed toovad mitteküsimise põhjusena sagedamini välja seda, et nad ei soovinudki palgakõrgendust, kuna on rahul praeguse palgaga. Võrreldes 42 protsendi meestega on aga vaid 27 protsenti naisi oma palgaga rahul.
Samas oli nii meeste kui ka naiste seas üpris sama suur osakaal neid palgatöötajaid, kes küll viimasel neljal aastal polnud küsinud palgakõrgendust, kuid said seda siiski – vastavalt 42 protsenti ja 43 protsenti.
