"Küsimus ei ole ühes ministris, vaid vajaduses. Kui me räägime sellest, et Eestis on 100 000 töövõimetuspensionäri, kellest töötab vaid kolmandik, siis olemuslikult nende numbritega on väga suur probleem. Kui kolmandik töötab ja kaks kolmandiku on valmis töötama, siis me peaksime ühiskonnas looma igakülgsed võimalused selleks, et need inimesed tuleksid tööturule tagasi ja saaksid oma eluga hakkama," ütles Kruuse BNS-ile.
"Põhimõte peab olema see, et süsteem peab olema võimalikult inimväärne, et kui inimesel on erivajadus, siis me teda "igapäevaselt" ei jooksuta. Kui me keskendume ainult sellele, et ta peaks ennast iga päev või iga nädal käima näitamas, siis see mõjuks frustreerivalt sellele, et ta tahaks üldse tööl käia," rääkis Kruuse.
Kuidas uut reformi rahastada, tuleb Kruuse sõnul kindlasti erinevate sotsiaalpartneritega arutada, aga fakt on see, et reform saab õnnestuda vaid siis kui kõik sellesse panustavad. "Olgu need tööandjad, ükskõik milline institutsioon, töövõtjad – me kõik peame hakkama mõtlema selle peale ja soovima seda. Sel juhul vallanduvad ka võib-olla sisemised ressursid, mida meil täna ei ole," rääkis ta.
"Uuringud näitavad, et kahel kolmandikul tööandjatest on valmidus olemas pakkuda tööd erivajadustega inimestele. See ei ole võib-olla ideaalnumber, aga see on väga positiivne. Lisaks tuleb järgneva seitsme aasta jooksul konkreetse töövõime skeemi käivitamiseks Euroopa Liidu vahendeid 169 miljonit eurot. Kui me omavahendid liidame juurde, siis selleks on peaagu 200 miljonit. Nüüd on küsimus selles, kuidas seda käivitust teha väga mõistlikult ja tõhusalt," lausus Kruuse.
"Meie eesmärk ei saa olla seitsme aasta jooksul lihtsalt raha ära raiskamine, et näidata et me midagi tegime, vaid me peame sellega käivitama alusbaasi, et me saaksime edaspidi ise sellega hakkama. See eeldab tegelikult väga suurt dialoogi sotsiaalpartnerite vahel," rääkis Kruuse.
