Ka lühiajaliselt Eestis töötavad välismaalased teenivad keskmisest kõrgemat tasu, näiteks ehituses ligi 20 protsenti sektori keskmisest rohkem, selgub Eesti Kaubandus-Tööstuskoja tellitud ja statistikaameti koostatud analüüsist.

2018. aastal töötas Eestis elamisloa alusel ligikaudu 5700 välismaalast, kelle keskmine töötasu oli 1654 eurot. Eesti keskmine töötasu oli eelmisel aastal 1218 eurot. Elamisloaga Eestis töötavate välismaalase töötasu oli mullu kõrgem enamikul tegevusaladest.

Näiteks info ja side valdkonnas teenisid elamisloaga välismaalased analüüsi andmeil üle 1300 euro, tervishoius üle 1000 euro, hariduses üle 900 euro ning hulgi- ja jaekaubanduses üle 600 euro rohkem kui sektoris keskmiselt. Ka töötlevas tööstuses ning ehitusel töötavate elamisloaga välismaalaste keskmine töötasu ületas sektori keskmist.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel registreeriti mullu veidi vähem kui 20 000 lühiajalist töötamist. Statistikaametil õnnestus üles leida ligikaudu 13 000 registreeringut, mille puhul jäid ka tööjõumaksud Eestisse. Ülejäänud juhtude puhul võib eeldada, et välismaalased tulid Eestisse tööle mõnest teisest liikmesriigist ning ka nende maksutulu jäi teise riiki.

Kõige rohkem lühiajalisi töötajaid registreeriti eelmisel aastal ehituses ja töötlevas tööstuses. Nende kahe valdkonna puhul oli lühiajaliste töötajate keskmine töötasu suurem kui sektori keskmine. Näiteks ehitussektoris maksti lühiajaliselt Eestis töötavatele välismaalastele sektori keskmisest 20 protsenti rohkem ehk üle 1500 euro.

Ka paljudes teistes valdkondades ületas lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste töötasu sektori keskmist.

Koja hinnangul puudub riigil ülevaade sellest, kui suur on elamisloaga Eestis töötavate või lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste keskmine töötasu ning seda ka sektorite lõikes.

"Kaubanduskoda esitas vastava päringu nii siseministeeriumile kui ka politsei- ja piirivalveametile, kuid pärast mitut kuud ootamist ei ole meile vastatud. Ei ole ka silma jäänud, et riik oleks sellist infot avalikkusega jaganud või välistööjõuga seotud poliitikate tegemisel kasutanud," teatas koda.

Välistöötajate palgastatistika näitab, et elamisloaga Eestis töötavate välismaalaste palgatase on oluliselt kõrgem kui Eesti keskmine palk või vastava sektori keskmine palk. Seetõttu oleks koja hinnangul mõistlik, kui riik hakkaks senisest rohkem eelistama elamisloaga töötamist.

"Täna oleme aga jõudnud olukorda, kus sisserände piirarv täitub juba enne aasta algust ning tööandjatel on väga keeruline võtta välismaalane tööle elamisloa alusel ning selle asemel eelistatakse lühiajalist töötamist, mille puhul võivad riigil jääda saamata tööjõumaksud," märkis koda.