Pöördumises öeldakse, et häbiväärne on kasutada seaduse kiirendatud läbisurumisel Ukraina põgenike probleemi lahendamist kattevarjuna, kui tegelik soov on tuua sisse täiendavat võõrtööjõudu.
See vähendab veelgi kohalike inimeste tööle saamise võimalusi. Eesti ei saa eelistada ettevõtete ärimudelit, mis konkurentsieelise saamiseks kasutab odavat tööjõudu. Seeläbi pärsitakse ka ettevõtete arengut, mis soovivad töötajatele maksta väärikat töötasu. Välismaalaste seaduse sedavõrd mahukas muudatus peab tuginema ametiühingute, tööandjate ja riigi kolmepoolsel koostööl ja analüüsidel,
seisab pöördumises.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember märkis, et juba praegu on võõrtööjõu töötamine Eestis suuresti kontrollimatu protsess. "Nii ametiühingutele kui ka ametivõimudel napib ressurssi, et omada ülevaadet võõrtöötajate töötingimustest ja üldse töötamisest Eestis. Juba enne sõjapagulaste rände algust on meile jõudnud suur hulk lihtsamate tööde tegijaid, kes tõrjuvad tööturult välja meie endi enesest lugupidavad töötajad ja eriti noored, kes ei nõustu ega saagi töötada pakutavate ülimadalate töötasudega või sageli tasuga, mille eest tehakse mitu tööajanormi tööd nagu seda teevad võõramaalased. See on rahvusriigile väga ohtlik tendents kuna on alanud järjekordne noorte väljaränne ehk jalgadega hääletamine, et leida tasuv töökoht välismaal. Jäävad loomata pered ja sündimata lapsed niigi hapus demograafilises olukorras," ütles Lember.
Transpordi ametiühingud hoolivad õiglasest ja ausast tööturust, Eesti majanduse heast käekäigust ja rahvusriigi jätkusuutlikkusest ning ei saa seetõttu leppida poliitikute kavandatud suunaga lahendada probleeme odavtööjõuga välismaalt.
