Ametiühingute Keskliidu esimehe Kaia Vase sõnul on tervitatav, et ka Eestis on võetud sihiks sellest kohtuotsusest juhinduda, sest rohkem puhkeaega aitab töötajal tööst paremini taastuda, vähendab ohtu tööõnnetuste ja kutsehaiguste tekkeks ning võimaldab töötajatel veeta rohkem aega lähedastega.
„Meie vananeval elanikkonnal on tervena elatud aastaid vähem kui mujal ning tööandjaid kummitab alatasa tööjõu puudus,“ selgitas Vask, lisades, et Eestis on töönädal oma 40 tunniga üks pikemaid Euroopas, samas riigipühi on meil vähem, kui mujal Euroopas.
„Võrreldes kontoritöötajatega on niiöelda sinikraedel kogu aeg olnud vähem iganädalast puhkeaega, lisaks on neil ebaregulaarsed graafikud, öötöö ja valveaeg,“ loetles Vask põhjuseid, miks summeeritud tööajaga töötaja ei tohiks saada teistest töötajatest vähem puhkeaega ja rõhutas, et Eestis paraku ka vähe kollektiivlepinguid, kus oleks võimalik tööaja küsimusi reguleerida ja kokku leppida täiendavaid garantiisid ületöötamise vältimiseks.
Märtsikuise Euroopa Kohtu otsuse kohaselt peab töötaja summeeritud tööaja arvestuse korral saama igapäevase ja iganädalase puhkeaja järjest ehk üks kord seitsmepäevase ajavahemiku jooksul peab töötaja saama 47 tundi järjestikust puhkeaega senise 36 tunni asemel. See otsus ei mõjuta esmaspäevast reedeni kaheksa tundi päevas või muul viisil normtööajaga töötavaid inimesi.
Praeguseks on tööandjatel olnud aega pool aastat, et graafikutele otsa vaadata ja vajalikke muudatusi teha. Ametiühingutel on rõõm näha, et paljud tööandjad on juba vastavad muudatused graafikutesse teinud. Järelevalvet iganädalase ja igapäevase puhkeaja nõuete täitmise üle hakkab tööinspektsioon teostama alates 1. jaanuarist 2024.
