Sise- ning majandusministeerium on jõudnud kokkuleppele välismaalaste seaduse muudatusettepanekutes. Eesmärk on soodustada välistööjõu toomist Eestisse, võimaldades värvata Euroopa Liidu välistest riikidest töötajaid. 

«Ametiühingute keskliidu asi on hoolitseda, et me ei seda ei kardaks. Inimeste palgad ei jää sellepärast kängu. Nad ei pea harjuma halvemate töötingimustega ega tegema ületunde. Meie jaoks on Eesti inimesed ikkagi põhifookus,» kinnitas ta.

Petersoni sõnul ütlevad paljud tööandjad, et nad ei suuda leida Eestist töötegijaid. «Ametiühingud leiavad, et vahel aitaks palgatõus või tööaja parem planeerimine ja võib-olla vaadatakse liiga kergesti üle piiri,» märkis ta.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kardab, et see muudatus hakkab palgataset alla suruma. Keskliidu esimees nentis, et sellel hirmul on mõningane alus. «Eesti Pangas tuli ettekandmisele üks Norra uuring. Vastab tõele, et neis valdkondades, kuhu välistööjõudu sisse toodi, tõusid palgad kaks korda aeglasemalt kui ülejäänud sektorites. Ei langenud, tõusid edasi, aga aeglasemalt,» tõdes ta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt Reformierakonnast on avaldanud arvamust, et võõrtööjõu värbamise juures on oluline nende inimeste taustakontroll ning meie omadega sarnased väärtused. Peterson kommenteeris, et ka ametiühingute keskliit on rõhutanud, et taustakontroll peab olema samaväärne kõigile siia tulijatele.

Ei saa olla nii, et ajutised töötajad tulevad vabalt üle ukse. Kaitsepolitsei juhtis teadlaste arvamusele tuginedes tähelepanu, et mõni kogukond kasvab praegu liiga kiiresti ja võivad tekkida nii-öelda getolaadsed subkultuurid,

ütles ta.

Petersoni sõnul on väljakutseks kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõu integreerimine ja riigis turvalisuse tagamine. «Me ei pea seda fašistlikuks lähenemiseks. Pigem tasuks ka teistel seda kapo mõtlemist omaks võtta, seda enam, et tegemist on teadusliku lähenemisega. Ka Tartu Ülikooli teadurid kinnitavad, et teatud riskid siin peituvad,» sõnas ta.

Keskliidu esimehe sõnul tuleb majanduse ja riigi jätkusuutlikkuse tagamiseks suhtuda võõrtööjõu importi tasakaalukalt ja kindlasti peab arvestama kohaliku tööjõuga. «Hirmud välistööjõu ees vähenevad suurel määral, kui kõikide riskidega ka reaalselt tegeletakse,» arvas ta.

Kui valitsus ütleb, et Eesti otsib kolmandatest riikidest pigem spetsialiste, siis Petersoni arvates on puudu ka lihtsama töö tegijatest. «Pandeemia ajal on näiteks tõsised probleemid prügivedamisega. Oleme öelnud, et kui prügivedamine ei õnnestu 1000 eest, siis peaks need inimesed teenima 2000 eurot. Fakt on, et töötukassas ei ole selliseid pakkumisi prügivedajatele,» nentis ta.

«See on kindel, et hetkel ei mõtle valitsus ainult tippspetsialistide peale, vaid tervele tööturule,» lausus Peterson.

Postimehe küsimusele, kas tulevikus saab näha ka Afganistanist pärit maasikakorjajaid, vastas Peterson, et seda välistada ei saa. «Täna tulevad sellest piirkonnast meile pigem pagulased. Nemad ei ole päris need inimesed, keda oleme silmas pidanud töörände sihtgrupina. Samas kindlasti laieneb riikide ring, kust hakkab meile tööjõudu tulema, ja selleks tuleb valmis olla,» rääkis Peterson välismaalaste seaduse muutmise valguses.

«Päeva lõpuks on oluline, et ka Afganistani põgenikud saaksid elatist teenida ja nende integreerumine on meile samuti oluline,» sõnas ta.