Võrklaev märkis, et kui vaadata pikemat perioodi, siis võti õpetajate soovitud palgatõusuks on haridusreformides. «Selleks, et õpetajate palk tõuseks 2027. aastaks 120 protsendini keskmisest palgast, on vaja haridus- ja teadusministri ning kohalike omavalitsuste koostööd. See tähendab nii koolivõrgu korrastamist, kui ka näiteks õpetajate karjäärimudeli väljatöötamist,» märkis Võrklaev, tuues esile, et piirkondades, kus koolivõrk on korrastatud, on juba praegu õpetajate keskmine töötasu 120 protsenti keskmisest palgast või rohkemgi.
Kui sotside liider ja siseminister Lauri Läänemets on välja pakkunud, et tänavu õpetajate palgatõusuks vajaliku raha võiksid kõik ministeeriumid leida solidaarselt oma eelarvest näiteks preemiate tasumise arvelt, siis Võrklaeva sõnul oleks tegemist tavapäraste tegevuskulude kärpega. «Ettepanek hoida kokku tegevuskulusid oli üks mitmest minu poolt juba neljapäeval valitsuses pakutud lahendustest, kuid siis see toetust ei leidnud,» rääkis Võrklaev pühapäeval.
Rahandusministri sõnu on ta ühtlasi saatnud nii haridusministrile kui kogu valitsusele infoks ettepanekud, kuidas oleks võimalik leida õpetajate täiendavaks palgatõusuks sel aastal vajalik 10 miljonit haridus- ja teadusministeeriumi enda eelarvest. «Seejuures saaks vähemalt osaliselt kasutada raha, mida haridusministeerium pole eelarves seatud eesmärkideks ära kasutanud. Loodan, et haridusminister on nende ettepanekutega tutvunud ja saab pakkuda õpetajatele lahendused,» lisas Võrklaev.
