Kui räägitakse meeskonnatööst, siis tõmbavad koolitajad tavaliselt silmad vidukile ja hakkavad rääkima kirikuõpetajalikult veidi pateetilise häälega ühisest eesmärgist, iga liikme erilisusest, ühisest vastutusest ja muust taolisest. Meeskonnatöö tundub olevat midagi, mis on veidi hoomamatu, salapärane, tsipake müstiline ja millest igalühel on oma ettekujutus.
Eks nendes koolitajate ja juhtide väidetes on igaühes ka terake tõtt. Ent mis on need, pigem universaalsed parameetrid, millele edukas meeskond vastab. Ehk mis on need asjad, mis on edukatel meeskondadel sarnased. Kolm asja, väidavad M.I.T (Massachusetts’i ülikool) teadlased oma artiklis New York Times‘is.
Mis ei mõjutanud meeskonna edukust ehk üllatused
Ent kannatust. Enne veel kui neist asjadest rääkida, millele nende väited tuginevad? Mitmele suuremahulisele eksperimendile. 2010. aastal võtsid nad ligi 700 inimest ja jagasid neid eri suurustega meeskondadeks ning andsid lahendada kahte tüüpi ülesandeid: loogikat nõudvaid ja loovust nõudvaid ülesandeid. Muuseas, esimene järeldus oli, et need meeskonnad, kes olid head loogikas, olid ka head loovuses. Lihsalt ühed meeskonnad olid nutikamad kui teised. Ja siis otsisid nad edukamaid meeskondi ühendavaid kriteeriume.
Huvitav ja samas ka veidi üllatav on ehk teada, mis asjad ei mõjutanud meeskonna edukust. Ei mõjutanud meeskonna keskmine intelligentsus (IQ), ei mõjutanud see, kas meeskonnas oli rohkem ekstraverte, ei mõjutanud see, kas meeskonnas oli inimestel suurem tahe panustada meeskonna edusse.
Kolm olulist kriteeriumit edukatel meeskondadel
Meeskondade edukust määrasid kolm kriteeriumi. Ehk edukamad meeskonnad:
- Meeskonna kõik liikmed panustasid rohkem võrdselt omavahelisse suhtlusse, vastandina siis see kui domineerisid üks-kaks liiget
- Edukate meeskondade liikmed olid edukad ka teiste emotsioonide lugemisel ehk suutsid paremini piltide pealt ära tunda inimeste emotsioone.
- Edukates meeskondades oli rohkem naisi, vastandina siis meeskondadele, kus oli rohkem mehi.
Niisiis kolm asja. Ja veel üks oluline teadmine lisaks. Eelmise aasta lõpus võtsid teadlased oma varasema eksperimendi ülesehituse (osales 68 meeskonda) ja katsetasid samu asju kahel eri tingimustel. Meeskonnad lahendasid ülesandeid nii näost-näkku koos olles kui virtuaalselt, online’s. Eesmärk oli selgitada välja, kuidas mõjutab või ei mõjuta meeskondade edukust füüsiline kohalolek. Tulemus? Edukad näost-näkku meeskonnad olid edukad ka virtuaalselt koostööd tehes. Kriteeriumid jäid samaks: kõikide liikmete osalemine kommunikatsiooni ja, üllatusikult, oluline oli ka jätkuvalt emotsioonide lugemise oskus.
Kolm küsimust, mida endalt meeskonna juhina küsida
Mis on selle teadmise praktiline väärtus? Võib-olla selles, et enne sihtide, tugevuste, kompetentside, rollide ja muu taolisega tegelemist tasub meeskonna juhil endalt küsida:
- Kuidas meeskond omavahel suhtleb, kas kõik liikmed saavad kommunikatsioonis osaleda või on meil domineerijad ja need “kes ei ütle niikuinii midagi”?
- Kui head on liikmed tunnetamaks ära, mida teine inimene mõtleb ja tunneb? Muuseas, kõige lihtsam emotsionaalse intelligentsuse kasvatamise viis on üritada vestluse (näost-näkku või ka online’s) ajal ära arvata, mida teine inimene mõtleb.
- Kui palju on meeskonnas naisi ja kas neid võiks rohkem olla?
