Tallinna Ülikooli esitati tänavu kokku 8738 sisseastumisavaldust, millest bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse erialadele 6583, magistrikavadele 2025 ja doktoriõppesse 91 avaldust. Bakalaureusetasemel osutus kõige populaarsemaks erialaks psühholoogia, kuhu esitati 741 avaldust ning kus ühele kohale konkureerib ligi 19 inimest. Järgneb eripedagoogika, mis pakkus huvi 524 inimesele ning konkurents ühele kohale on ligi 17 inimest. Õppida tahetakse ka alushariduse pedagoogikat 475 avaldusega, haldus- ja ärikorraldust 416 avaldusega ja kehakultuuri, kuhu laekus 325 avaldust.
«Psühholoogia tundub kandidaatidele atraktiivne, sest üha olulisem on tunda ja mõista nii ennast kui ka teisi enda ümber. Samuti annab psühholoogia mitmekülgse baashariduse. Tallinna Ülikooli psühholoogia bakalaureuse lõpetanuid hinnatakse kõrgelt ka muudel erialadel, kus nad oma karjääri jätkavad,» selgitas ülikooli õppevaldkonna juht Helen Joost.
Magistritasemel oli populaarseim eriala organisatsioonikäitumine, kuhu kandideeris 187 inimest ning kus konkurents ühele kohale oli ligi viis inimest. Tiheda konkurentsiga oli hariduse juhtimine, kus ühele kohale kandideeris ligikaudu seitse inimest ning kokku oli tahtjaid 128. Menukateks kujunesid ka eripedagoogika 87 avaldusega, andragoogika 86 avaldusega ja alushariduse pedagoogi eriala 78 avaldusega.
Võrreldes 2021. aastaga on ülikoolis vastuvõtuavalduste arv vähenenud neli protsenti. Joosti sõnul võib üheks vähenemise põhjuseks pidada ülikooli otsust jätta vastuvõtt avamata õppekavadel, mis ei kuulu ülikooli vastutusvaldkonda. Otsuse võtsid ülikooli senati liikmed vastu kõrghariduse vähese rahastuse tõttu.
Tartu Ülikooli esitati esialgsetel andmetel 12 446 avaldust, millest bakalaureuseastme õppekavadele 8754, magistriõppesse 3421 ja doktoriõppesse 404 avaldust. Lõplik sisseastumisavalduste statistika alles kujuneb, kuid populaarseim eriala oli tänavu informaatika, kuhu kandideeris 623 inimest. Järgnesid õigusteadus õppetööga Tartus 401 avaldusega, psühholoogia 387 avaldusega, füsioteraapia 326 avaldusega ja koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas sessioonõppes 322 avaldusega.
Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma sõnul on avalduste arv suurem neil erialadel, kuhu saab kandideerida riigieksami tulemustega. Nende erialade alla kuuluvad ka selle aasta populaarseimad õppekavad. «Kui kandideerimiseks on vaja sisseastumiseksamit või koos avaldusega peab esitama motivatsioonikirja, siis üldiselt kandidaatide arv väheneb, sest kandideerimisotsus mõeldakse hoolikamalt läbi,» nentis Kaldma.
Eesti Maaülikooli vastuvõtt kestab 8. juulini, mistõttu võib avalduste arv veel muutuda. Praegu on bakalaureuseõppes kõige populaarsem eriala maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine, kus konkurss on päevaõppes rohkem kui kümme inimest ühele kohale ja sessioonõppes üle 11 inimese ühele õppekohale. Tihe konkurents on ka keskkonnakaitse ligi kaheksa inimesega kohale ning geodeesia, kinnisvara ja maakorralduse õppekavale ligi seitsme inimesega ühele kohale.
Magistriõppes on enim avaldusi esitatud majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavale kuhu laekus 60 avaldust. Tegemist on ka suurima õppekohtade arvuga õppekavaga, kuhu võetakse vastu 40 kandidaati. Metsa sõnul sõltub erialade populaarsus eelkõige ühiskondlikest eelistustest, aga ka tööturu vajadustest.
Tallinna Tehnikaülikooli lõplik avalduste arv ei ole selgunud, sest kandideerimine kestab 6. juulini. Esialgseid andmeid kool avalikustada ei saa, sest avalduste arv võib suuresti muutuda viimastel kandideerimispäevadel.
Eesti Kunstiakadeemiasse esitati 944 sisseastumisavaldust. Populaarseimad õppekavad on tänavu graafiline disain, tööstus- ja digitootedisain ning moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisain.
Bakalaureuseastmes on taas populaarseim õppekava graafiline disain, kuhu kandideeris 87 inimest ning kus ühele õppekohale konkureerib keskmiselt ligi seitse huvilist. Teisel kohale jäävad moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisain ning tööstus- ja digitootedisain, mõlemale tehti 66 avaldust.
Ülikooli kommunikatsioonijuhi Solveig Jahnke sõnul on graafiline disain olnud ülikooli kõige populaarsem eriala juba üle kümne aasta, kuid kasvanud on huvi ka tööstus- ja digitootedisaini vastu. «Võib oletada, et põhjus on valdkonna kiire areng. Õppekava tegeleb inimese ja tehnoloogia suhetega: kuidas luua kasutaja-, inim- ja loodussõbralikke teenuseid ning protsesse. Noored aduvad, et nõudlus nende oskuste ja spetsialistide järele on suur, ja valivad eriala, mis tagab neile töö ja põnevad väljakutsed,» selgitas Jahnke.
Magistritasemel on suurima avalduste arvuga ingliskeelsed õppekavad: interaktsioonidisain 54 avaldusega, graafiline disain 44 avaldusega ja animatsioon 33 avaldusega. Kokku laekus EKA rahvusvahelistele õppekavadele tänavu 194 sisseastumisavaldust 62 riigist üle maailma. Doktoriõppes on suurim konkurss kunsti ja disaini erialal, kuhu esitati 28 avaldust ning ühele riigieelarvelisele kohale kandideerib 14 huvilist.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse esitati 825 sisseastumisavaldust: bakalaureuseõppesse kandideeris 567, magistriõppesse 236 ja doktoriõppesse 22 inimest.
Taas oli kõige suurem huvi lavakunsti bakalaureuseõppe vastu. Näitleja õppesuunale esitati 324, lavastaja õppesuunale 39 ja dramaturgi õppesuunale 15 avaldust. Magistriõppes esitati 42 avaldust teatrikunsti ja -pedagoogika erialale.
Muusika erialadest pakkus enim huvi heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala, kus avaldusi bakalaureuse- ja magistriõppesse esitati eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kokku 57.
See aasta oli rekordiline huvi keelpilli erialade vastu, kuhu esitati 49 avaldust. Klahvpillide erialadele esitati 37, klassikalise laulu erialale 34, puhkpilli- ja löökpilli erialadele 27 ning džässmuusika erialale 26 avaldust.
