Jäätmepõletuse teema kerkib igal aastal, eriti just kütteperioodi algul ning kevadiste koristustööde käigus. „Sügise saabudes hakatakse kodustes küttekolletes tuld tegema. Sageli aga leitakse, et lisaks küttepuudele võib ahju visata majapidamises tekkinud pakendijäätmeid ning muud prahti,“ ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.
Eek selgitas, et koduses küttekoldes tohib põletada ainult puhast ehk immutamata puitu ning kiletamata pappi ja paberit, kuid viimaseid soovitavalt vaid tulehakatuseks, sest papi- ning paberijäätmeid on keskkonnasäästlikum hoopis ringlusse võtta.
„Koduses ahjus ei saavutata iialgi samasugust põlemistemperatuuri, nagu jäätmepõletustehastes, mistõttu tekib prügi põletamisel suitsugaasides mürkainete kokteil ja seetõttu mõjub jäätmete põletamine nii majapidamist ümbritsevale aiale kui ka korstnale laastavalt,“ lisas ta.
Eestis tehtud välisõhu kvaliteedi mõõtmistest selgub, et õhukvaliteet halveneb peenosakeste osas kütmisperioodi algul ning seda eelkõige kohtküttega piirkondades, kus on palju madalaid saasteallikaid (korstnaid) ning kus tihti kasutatakse eramute kütmiseks ebaühtlase kvaliteediga kütust. Eelmisel talvel tehtud keskkonnauuringute keskuse uuringust selgus, et lisaks puidule kasutatakse eramute kütmisel ka erinevaid plastmaterjale, sest õhuproovidest on leitud tereftaalhapet, mis on üks plastipõletamise markerühend.
„Õige ja keskkonnasäästlik käitumisviis on jäätmeid liigiti koguda ehk paber- ja papijäätmed ühte konteinerisse, pandipakendid tagastusautomaati, pakendid saab viia pakendikonteineritesse ning jäätmed, mis sortimisest ja liigiti kogumisest üle jäävad, panna segaolmejäätmete konteinerisse. Mis kodustesse konteineritesse ei sobi, saab viia jäätmejaama,“ ütles Eek.
„Arukas sordib, arutu põletab“ kampaania kohta saab rohkem infot aadressilt ahi.envir.ee, kust leiab teavet nii jäätmete sortimise kui ka jäätmete põletuse ohust tervisele ja keskkonnale.
