Eesti inimestele helistavad viimase aasta jooksul aktiivselt kelmid, kes tutvustavad end pangatöötajana ja petavad välja suuri summasid. Samuti levivad laialt libainvesteerimispakkumised, teatas Pangaliit. Kelmid üritavad telefoni teel inimestelt välja petta ligipääsu pangakontole või pakuvad fantastilisi investeerimisvõimalusi misjärel teevad ohvrid ise makseid petturite kontodele.  

Massiivne petukõnede laine on liidu sõnul muretekitav muu hulgas ka seetõttu, et paljudele inimestele makstakse alates septembrist välja teise pensionisambasse kogunenud raha, millest ka petturid on huvitatud. 

Otsustasime võtta kampaania fookusesse just petukõned ning investeerimispettused, sest need on täna kõige levinumad pangakliente kimbutavad skeemid. Soovime kampaania abil näitlikustada petukõnesid ja võimaldada inimesel neid seda ära tunda ning jagame nõuandeid petukõnele reageerimiseks,

selgitas Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm pressiteates.

"Kelmid on suurepärased manipulaatorid, kellega ei tohi mingil juhul vestlusesse laskuda. Kui keegi küsib telefoni teel teie internetipanga kasutajatunnust või pakub fantastilist investeerimisvõimalust, tuleb öelda lihtsalt "Ei, aitäh!" ning panna toru hargile," toonitas ta. 

Põhja prefektuuri kelmuste ja majanduskuritegude talituse juhi Paul Pihelgase sõnul on Eestis kaks levinumat petuskeemi, mille tõttu on ainuüksi selle aasta seitsme kuuga inimesed kaotanud 3,2 miljonit eurot.

"Paljud eestimaalased saavad peatselt kätte oma teise samba säästud, seega on eriti oluline, et kõik inimesed oskaksid libakõnesid ja muid petuskeeme ära tunda ja end kaitsta nende kuritegude eest," rõhutas ta.

Pihelgase sõnul on selle aasta seitsme kuuga politsei registreerinud 313 kuritegu, mis on toime pandud niiöelda "kõne pangast" kelmuseskeemi järgi. Sellega on tekitatud kahju kogusummas üle 1,2 miljoni euro. Kusjuures ainuüksi juulis registreeris politsei 84 sellist kelmust, kahjusumma oli kokku ligi 356 000 euro.

Investeerimispettuste ohvriks on tänavu langenud 184 inimest, kogukahju on üle 2 miljoni eurot. 

"Kampaania loovlahenduses rõhume lihtsusele – "Ei, aitäh!" on selge ja meeldejääv sõnum – ning anname selge käitumisjuhise, kuidas finantspetturite konksu otsast viisakalt minema saada. Ütle lihtsalt "Ei, aitäh!", katkesta kõne ja olukord on lahendatud," selgitas kampaania loovjuht Madis Ots agentuurist Salama.

Ta märkis, et ka kampaania visuaalne pool on samuti lakooniline, rõhk on pandud audiole. Koostöös politsei- ja piirivalveametil (PPA) finantskuritegude spetsialistidega  lavastati kõige tüüpilisemad telefonivestlused petturitega, et tutvustada inimestele kelmide enimlevinud nõkse. 

Kampaania kestab septembri lõpuni. Selle aja jooksul saavad inimesed finantspettuste kohta infot tele-, raadio- ja trükimeediast, otsepostituste brošüüridest ning internetist. Eriline rõhk on pandud venekeelsele kommunikatsioonile, sest PPA andmetel on enamus telefonikelmide ohvreid just Eestis elavad igas vanuses vene keelt kõnelevad inimesed.