16.09.2024 Esmaspäev

Pangaliit näeb riigikaitseinvesteeringute allikana ajutist kasumimaksu

Pangaliit on seisukohal, et kaitseinvesteeringute lisarahastuse lahendab 2-protsendiline kasumimaks, mida maksaksid kahe aasta vältel kõik ettevõtted.  
Eesti Pangaliidu volikogu juht Kadri Kiisel
Eesti Pangaliidu volikogu juht Kadri Kiisel Foto: RUP

"Kui kaitseinvesteeringute rahastamiseks hetkel muud alternatiivi pole, toetavad pangad pakutud valikute seast 2-protsendilise ajutise riigikaitselise kasumimaksu kehtestamist kõigile ettevõtetele," ütles Eesti Pangaliidu volikogu juhi Kadri Kiisel, kelle sõnul ei ole maksustamise küsimuses laual ühtegi head valikut. "Meie hinnangul arvestaks ettevõtete kasumi maksustamine võrreldes pakutud alternatiividega kõige paremini ettevõtete tegeliku võimekusega riigikaitsesse panustada, mõjutaks kõige vähem ettevõtete investeeringuid majandusse ning oleks kõige laiapõhjalisem, läbipaistvam ja õiglasem."

Pangaliit kirjutas valitsuskoalitsiooni partneritele saadetud seisukohas, et stabiilne maksukeskkond on väärtus, mille eest peaksid ühiskonnas seisma kõik. Geopoliitiline olukord toob aga kaasa terava vajaduse suurendada riigikaitsekulutusi. Kui maksutõusudele alternatiivset rahastust ei leita, on oluline, et ettevõtete täiendav maksustamine oleks ajutine, laiapõhjaline, jaotuks üle majanduse võrdselt ning oleks võimalikult lihtsalt administreeritav.
"Mõistame, et julgeoleku tagamine vajab täiendavaid investeeringuid ja panustama peavad ka ettevõtted. Oleme aga veendunud, et ennekõike aitab riigikassat täita tugev majandus, mis toetub elujõulistele ettevõtetele," märkis Kiisel. "Maksutõusud majandust ei erguta, ehkki lühikeses perspektiivis võib tunduda, et need aitavad probleemi lahendada. Pikaajaliselt toovad need pigem kaasa inflatsioonilise keskkonna püsimise ja ühes sellega jätkuva vindumise, vähendades majanduse kiire taastumise väljavaateid."
Erinevalt omakapitali- või bilansipõhisest maksustamisest ei taba ettevõtete ajutine kasumimaks erinevaid sektoreid ebaproportsionaalselt. Mõlema varapõhise maksustamise lahenduse korral lööks aga lisanduv maksukoormus ebaõiglaselt tugevalt kapitalipõhiseid ettevõtteid – muuhulgas tehnoloogia- ja finantssektorit –, ent ka energeetika-, tööstus-, taristu-, jaekaubandus- ja kinnisvaraettevõtteid. Ühtlasi peletaks see Eestist eemale välisinvesteeringuid ja valdusettevõtteid, kellel puudub märkimisväärne tulu, küll on aga bilansis hulk vara.

"Varapõhine maksustamine ei kohtleks ettevõtteid võrdselt, vaid koormaks neid väga valikuliselt, korjates oodatud lisanduvast maksutulust kolmandiku vaid 18-lt ja üle poole paarisajalt ettevõttelt," selgitas Kiisel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255