Andres Metsoja: taristutoetused peaks investeerima keskustesse
"Kuna elanikkond osades regioonides siiski väheneb, tuleks rohkem investeerida keskustesse, et tagada teenuste senisest parem kättesaadavus," ütles Metsoja komisjoni istungil.
Metsoja avaldas lootust, et enne järgmist eelarveperioodi ja haldusreformi ajal on kohalikud omavalitsused valmis üle vaatama ka oma varad ja nende kasutamise, sest uute investeeringute kavandamisel on vajalik nendega arvestada.
Riigikontroll leidis kohalikele omavalitsustele viimasel kümnel aastal antud investeeringutoetusi analüüsides, et ilma oluliste muudatusteta rahastamissüsteemis ei ole omavalitsused võimelised enda kehvas seisus lasteaedu, koole ja muid hooneid korrastama.
Ehkki haldusreformi tulemusel vähenes kohalike omavalitsuste arv ning uued omavalitsused on usutavasti võimekamad neile seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, ei ole omavalitsustel lähiaastatel kuskilt võtta üle 800 miljoni euro, mida nende hinnangul oleks vaja prioriteetsete hoonete seisukorra parandamiseks.
Seda on üle 2,4 korra rohkem kui viimase 10 aasta jooksul toetusi eraldatud: aastatel 2007–2016 on kohalikud omavalitsused erinevaid toetusi hoonete korrastamiseks või ehitamiseks kokku saanud 345 miljonit eurot.
Kui siiani on omavalitsused 80 protsenti toetustest enda taristu parandamiseks saanud eelkõige Euroopa Liidu fondidest, siis edaspidi see enam nii jätkuda ei saa – Euroopa Liidu toetusraha on järgmisel, aastal 2020 algaval eelarveperioodil prognooside järgi vähenemas. Seetõttu lasub edaspidi suurem koormus omavalitsuste endi eelarvel ning riigi toetustel. Viimaseid on siiski jaotatud viimase 10 aasta jooksul väikeste summadena, mistõttu on kolmandik toetusi saanud hoonetest endiselt kehvas seisukorras.