Balti regulaatorid leppisid kokku sünkroniseerimiskulude jagamises
Lepingu kohaselt ulatavad Balti riikide elektrivõrgufirmade investeeringud projekti kokku 432,55 miljoni euroni, millest ligi 180 miljonit eurot kannab Elering, 167 miljonit eurot kannab Leedu Litgrid ning ülejäänu Läti AST. Investeering katab esimese sünkroniseerimisprojekti kolmest faasist.
Eleringi pressiesindaja Ain Kösteri sõnul kulub Eesti ligi 180 miljonit eurot Eesti ja Läti vahelise kolmanda ühenduse rajamiseks, vanade ühenduste rekonstrueerimiseks ning ka pinge reguleerimisseadmete rajamiseks.
Projekti teise ja kolmanda faasi osas lepitakse kokku eraldi, kui kulud saavad selgeks.
Kulude jagamise lepe on eelduseks, et riikide elektrivõrgu operaatorid saaksid taotleda projektile Euroopa Liidu kaasrahastust.
Juunis sõlmitud Balti riikide, Poola ja Euroopa Komisjoni poliitilises leppes seati sünkroniseerimise lõpuleviimise tähtajaks 2025. aasta ning see viiakse läbi, kasutades olemasolevat Poola-Leedu vahelist 1000-megavatist vahelduvvooluühendust LitPol Link ning uut 700-megavatist alalisvoolu merekaablit. Samuti rajatakse energiajulgeoleku tagamiseks veel teisi stabiilsusmehhanisme nagu sünkroonkompensaatorid ja elektrisüstemi stabilisaatorid.