Novembri algusest haldavad Riigitöötaja Iseteenindusportaalis oma puhkusi ja varasid ning vormistavad lähetusi kokku juba 89 asutuse töötajad. Kõiki kolme teenust kasutavad esimestena kultuuriministeerium ja riigi infosüsteemide amet, teatas rahandusministeerium.
„E-teenuste kasutamine on muutunud meie igapäevaelu osaks ja nende kasutuselevõtt riigi tugiteenustes on loomulik,“ ütles Rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu. „Efekt kokkuhoiust tekib just mahult – mida rohkem töötajaid iseteenindust kasutab, seda suurem kokkuhoid tekib riigi jaoks tervikuna. Rutiinsetest tegevustest säästetud aega saavad töötajad kasutada põhitegevuseks.“
Lähetuste, puhkuste ja varade haldamiseks pakub Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) tervikteenust alates sellest sügisest. Seni kasutasid asutused erinevaid dokumendihaldussüsteeme ja andmetöötlusprogramme, mistõttu oli teenuste kvaliteet ebaühtlane ning tegevused töömahukad. Nüüdne teenus põhineb ühtsel standardil ning automatiseeritud protsessil.
„Iseteenindusportaali e-teenuste kasutuselevõtt on Kultuuriministeeriumis muutnud tervikuna andmetöötluse tõhusamaks, sest süsteemis on ühendatud automaatsed toimingud tervikuks. Olgu need siis lähetustega seotud kulude hüvitamine või puhkuserahade tasumine või midagi kolmandat. Nostalgilist kassaluuki, kust proua allkirja vastu sularaha ulatab, igatsevad veel vaid üksikud. Peamine kasutegur digitaalses protsessis on eelkõige ajas ja kvaliteedis,“ ütles Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene. „Kokkuvõttes see lihtsustab paljude inimeste tööd ja lisaboonusena säästame loodust.“
Digiteenustele üleminek toetab riigi eesmärki minna üle kesksetele e-teenustele üle kogu riigi. Riigitöötaja iseteenindusportaali loomine ja teenuste pakkumine on üks osa riigi tugiteenuste ühendamise projektist, mille tulemusena viiakse riigiasutused üle ühtsele majandustarkvarele, võetakse kasutusele riigiülesed e-arved ning moderniseeritakse e-dokumentide edastamise süsteemid.
RTK pakub riigiasutustele tugiteenust ning eesmärk on tehnoloogilise võimekuse ja tööprotsesside ühtlustamisega saavutada teenuste tsentraliseerimisest tulenev rahaline ja ajaline kokkuhoid ning kvaliteedi tõus.
