Hoogsaim palgaralli on olnud välisministeeriumis, kus palku tõsteti aastail 2021–2023 ligi 38 protsenti. Ministeeriumiametnike palk küündis mullu 2965 euroni, millele maksti igas kuus keskmiselt peale veel 255 eurot igasugu boonuseid, preemiaid ja lisatasusid, näitavad rahandusministeeriumist saadud koondandmed. Eesti keskmine brutokuupalk tõusis samal ajal vaid 18 protsenti ehk 1548 eurolt 1832 eurole.

Suurema palgatõusu said veel justiits- ja siseministeeriumi ametnikud, kelle palgad tõusid samal ajal vastavalt 33 ja 27 protsenti. Kliima-, sotsiaal- ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumis jäi aga keskmise kogupalga tõus Eesti keskmise palga tõusule alla, viimases oli palgatõus vaid 14 protsenti.

Ministeeriumides on tavaks maksta ka heldeid preemiaid, tulemus- ja lisatasusid. Selle poolest on lipulaevaks justiitsministeerium, mille ametnikud said mullu palgale lisa keskmiselt 12 protsenti. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) selgitas teisipäevases Postimehes, et põhjuseks on «pööraselt suur» töökoormus igasugu eelnõude menetlemisega, mistõttu minister on enda sõnul sundinud inimesi suisa öösel töötama ja peab selle eest lisatasude maksmist igati põhjendatuks.

Pea samapalju maksid lisatasusid ka rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. See-eest haridus- ja teadusministeeriumis ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumis maksti palgalisa vaid ühe protsendi jagu, kirjutab Postimees.

Ebavõrdsus valitseb ka ministeeriumiametnike ja nende haldusala töötajate palkade vahel. Tuntuim näide on kultuuritöötajate miinimumpalk, mis aastail 2021–2023 tõusis 1300 eurolt 1600 eurole. Sellist palka teenib lõviosa kultuuriametnikest, vähesed saavad üle selle. Kultuuriministeeriumi enda ametkonnas on aga keskmine palk koos lisatasudega üle kahe korra kõrgem.

Teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon (TALO) tegi märtsis riigile ettepaneku alustada läbirääkimisi, et tõsta kultuuritöötaja miinimumpalk 2036 eurole. Kuna ministeeriumid said hoopis kärpeülesande, pole see küsimus isegi arutlusele tulnud. Kultuuriminister Heidy Purgat ei õnnestunud teisipäeval kommentaariks tabada.

Kiiresti on palgad ülespoole rallinud nendes institutsioonides, kus töötab palju indekseeritud palgaga kõrgemaid riigiteenistujaid, näitavad rahandusministeeriumi koondandmed. Näiteks on keskmine palk tiigrihüpetega kerkinud riigikohtu ja riigikantselei haldusalas – numbri on üles upitanud nii kohtunike kui riigikogu liikmete palgatõusud.

Paksu pahameelt tekitas osas riigiametnikes tänavu 1. aprillist kokkuhoiumeetmena rakendunud uus kõrgemate riigiteenijate palgaindeks, mis tõi enamikule neist kaasa poole väiksema palgatõusu, kui palk seni kehtinud seaduse järgi oleks tõusnud.
Väiksema indeksi alusel kujunevad kuni 2028. aastani näiteks peaministri, ministrite ja kohtunike palgad ning samuti kantslerite, prokuröride ja teiste palgad.

Erisus ei puuduta aga riigikogu liikmeid, vabariigi presidenti, riigikohtu esimeest, riigikontrolöri, õiguskantslerit ning Eesti Panga nõukogu liikmeid, kelle ametipalga kasv arvutatakse jätkuvalt täisindeksi järgi.

Indeksi erinev kärpimine tekitas kohe suure palgalõhe. 2023. aastal tõusis näiteks vabariigi presidendi, riigikohtu esimehe, peaministri ja riigikogu esimehe palk 1015 eurot, 8318 euroni. Tänavu oli tõus vaid 441 eurot.

Riigikogu liikmete ning maa- ja halduskohtunike palk tõusis mullu võrdsel määral, 659 eurot ehk küündis 5406 euroni. Tänavu tõusid aga kohtunike palgad vaid 287 eurot, riigikogu liikme palk kerkis 574 eurot.

Ebaõiglase kohtlemise tõttu on osa kohtunikest vaidlustanud ametipalga määramise käskkirjad kohtus. Tartu halduskohtule on esitanud kaebuse 33 kohtunikku, Tallinna halduskohtule 23 kohtunikku.

Kokkuhoiumeede peaks nelja aasta jooksul tooma riigile säästu 21 miljonit eurot.

Erisus kehtib kuni 2028. aasta 31. märtsini, mil taastub senine ametipalkade arvutamise kord.