Eesti laste netikasutus sarnaneb Ida- ja Kagu-Euroopale, erineb aga selgelt Põhjamaade laste omast, selgub Euroopa 25 riigi 9-16-aastaste laste veebitegevust uurinud rahvusvahelise uurimisvõrgustiku EU Kids Online analüüsist.
Tartu ülikooli teadlaste osalusel valminud värske raporti kohaselt paigutuvad Eesti lapsed oma netikasutuselt samasse rühma koos Poola, Tšehhi, Rumeenia, Bulgaaria ja Küprose eakaaslastega, erinedes märgatavalt Põhjamaade lastest.
Eesti ning mitme Ida- ja Kagu-Euroopa riigi lapsi iseloomustab online-meelelahutuse, eriti online-mängude suur tähtsus, suhteliselt kõrge riskide ja kahju kogemise ulatus ning suured erinevused lapsevanemate juhendamispraktikates.
Tartu ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus selgitas, et võrreldes varasemate analüüsidega rõhutab seekordne raport seosemustreid internetikasutuse eri tahkude vahel. "Torkab silma, et suur osa Eesti lapsi saab netis seigeldes loota vanemate mitmekülgsele või aktiivsele juhendamisele, samas on pea kolmandik lapsevanemaid võrdlemisi passiivsed," rääkis Kalmus.
Tema sõnul võib see peegeldada sotsiaalseid erinevusi, vähest dialoogi lapsevanemate ja kooli vahel ning seda, et teavitustöö pole jõudnud kõikide sihtrühmadeni.
Ülejäänud riigid paigutuvad kolme rühma. Nelja Skandinaaviamaa ja Hollandi lapsi iseloomustab keskmisest kõrgem sotsiaalvõrgustike kasutus, sagedasem seksuaalse tooniga internetiriskide kogemine ja lapsevanemate aktiivsem juhendamistegevus. Ka Leedu, Austria, Ungari ja Sloveenia lapsed paistavad silma sotsiaalmeedia kasutamise ja sellega seotud riskide kogemisega, kuid nende vanemad on laste juhendamisel keskmisest oluliselt passiivsemad.
Suures osas Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikidest - Iirimaal, Suurbritannias, Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Portugalis, Hispaanias, Itaalias, Kreekas ja Türgis tavatsevad vanemad piirata ja kontrollida laste netitegevusi. Ehkki see aitab vältida riske, jäävad piiratuks ka laste võimalused saada osa internetis pakutavast.
Võrgustik EU Kids Online rõhutab, et erinevused riikide vahel on siiski väiksemad kui riikide sees. Ehkki vastne aruanne annab ülevaate 25 Euroopa riigi asendist rahvusvahelises võrdluses ja võimaldab õppida parimatest praktikatest, tuleb poliitikate kujundamisel lähtuda iga maa eriomasest kultuurikontekstist.
