Kõige võrdsemas olukorras on naised ja mehed Rootsis (indeks 83,6), millele järgnevad Taani (77,5), Prantsusmaa (74,6), Soome (73,4), Ühendkuningriik (72,2), Holland (72,1), Iirimaa (71,3), Belgia (71,1) ja Hispaania (70,1). Kõige halvem on olukord soolise võrdsusega Kreekas, kus seda näitav indeks oli 51,2 punkti. Eesti ja Kreeka vahele jäävad Läti (59,7), Bulgaaria (58,8), Küpros (56,3), Tšehhi (55,7), Horvaatia (55,6), Leedu (55,5), Poola (55,2), Rumeenia (54,5), Slovakkia (54,1), Ungari (51,9).
Eesti koondindeksis on soolise võrdsuse näitajatest kõige parem olukord tervise valdkonnas, kus indeks on 81,9. Sellele järgneb ajakasutuse osaindeks, mis kajastab tasustamata töödele ja sotsiaalsetele tegevustele läinud aega, mis Eestis on 74,7 punkti. Tööalaseid võrdseid võimalusi kajastava osaindeksi näitaja oli Eestis 71,5 punkti. Sugupoolte majanduslikku võrdsust kajastav näitaja oli Eestis 69,4 punkti. hariduslikku ebavõrdsust kajastav osaindeks hõlmab nii kõrgharidusega meeste ja naiste erinevat osakaalu kui ka sooliselt ebavõrdset jagunemist erinevate erialade vahel ning see näitaja oli Eestil 55,5 punkti. Sugupoolte võimuressursse kajastav osaindeks, mis näitab meeste ja naiste võrdset ligipääsu poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsfääri otsuste tegemisele, oli Eestis 34,6 punkti.
Samal ajal avaldas Euroopa Parlament Eurostati koostatud ülevaate meeste ja naiste palkade erinevustest, kus Eesti on jätkuvalt viimasel kohal. Suuremate kui kümne töötajaga ettevõtete palga-andmete põhjal oli meeste ja naiste palgaerinevus kaks aastat tagasi Eestis 22,7 protsenti, samas kui EL-i keskmine oli 14,8 protsenti.
