Üldarvestuses tõusis Eesti 175 riigi seas 26. kohale ning jagab seda kohta Prantsusmaa ja Katariga. Mullu oli Eesti 68 punktiga 28. kohal ja 2012. aastal 64 punktiga 32. kohal 176 riigi hulgast. Käesoleval aastal asub Eesti 31 vaadeldud Euroopa riigi seas 14. kohal, seega keskel. Leedu on 39. positsioonil 58 punktiga ja Läti 43. tabelireal 55 punktiga.
„Eesti tulemus on veidi paranenud, see näitab avaliku sektori korruptsiooni vähenemist,“ ütles Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver. „Pikemas perspektiivis vaadates aga võib Eesti olukorda nimetada paigalseisuks, sest pole näha kvalitatiivset hüpet ülespoole.“
Eesti tulemuse parandamiseks on ühingu hinnangul vaja rohkem pöörata tähelepanu korruptsiooni ennetamisele, sest tagajärgedega võitlemine on kulukas ja ebaefektiivne. Puudu jääb ka riigijuhtide isiklikust eeskujust. Nii näiteks ei ole riigikogu suutnud vastu võtta parlamendisaadikute käitumiskoodeksit, mida ühing Korruptsioonivaba Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid on mitu aastat soovitanud. Samuti soovitab ühing võtta vastu lobitegemise reeglid, sest varjatud lobitegevus suurendab korruptsiooniriski. Lobitegevuse kohta koostas ühing äsja uuringu, mille tulemusi saab seadusandluse muutmisel kasutada.
Selle aasta indeksi rahvusvahelised tulemused on paljuski mõjutatud kasvavate majanduste nõrgenevast korruptsioonivastasest võimekusest, mis on tingitud globaalsest rahapesust ja salatsevast äritegevusest. Tänavune korruptsioonitajumise indeks näitab, et majanduskasvu ja korruptsioonivastaseid ettevõtmisi õõnestavad riigijuhtide ja kõrgemate riigiametnike võimu ja avalike ressursside omakasupüüdlik kuritarvitamine.
Ka Eesti võidaks palju, kui äriregistrit täiendatakse informatsioonga tegeliku kasusaaja kohta. Selline registri kanne vähendaks võimalust, et korruptandid saavad varjuda firmade taha, mis on registreeritud kellegi teise nimele.
Veel üks võimalus korruptsiooniriskide vähendamiseks on tagada, et riiklike äriühingute ja sihtasutuste juhtimine toimub läbipaistvalt, vastutustundlikult ja mitte eraisikute huvidest lähtuvalt.
Rohkem kui kaks kolmandikku vaadeldud 175 riigist said vähem kui 50 punkti 100-st. Kõige madalama tajutava korruptsioonitasemega oli 92 punkti saanud Taani ning 8 punkti saanud Põhja-Korea ja Somaalia jäid jagama viimast kohta.
Eesti korruptsioonitajumise indeksi koostamisel kasutati 9 rahvusvahelist allikat. Kõige kõrgema hinde andis Eestile Bertelsmanni Fond – 81 punkti 100-st. Kõige madalamalt hindasid Eestit Economist Intelligence Unit – 54 punkti ja Political Risk Services – 60 punkti. 1-punktiline tõus tuleneb Maailma Majandusfoorumi, IMD (International Institute for Management) konkurentsivõime aastaraamatu ja Maailma õigluse projekti õigusriigi indeksi hinnangute kasvust, vastavalt 7,1 ja 1 punkti.
Allikate hinnang käsitleb viimast kahte aastat. Indeks on erinevate uuringute ja ekspertrühmade hinnangute koondtulemus. Iga uuringurühm keskendus teatud aspektidele korruptsiooniga seotud valdkondades. Ühisjoon on see, et korruptsioonitajumise indeks hindab korruptsiooni taset avalikus sektoris ja poliitikas.
