Piiriülese retseptiandmete vahetuse eest vastutava TEHIK-u tervisetalituse juhi Tõnis Jaaguse sõnul on Eesti ja Soome kaks esimest Euroopa riiki, kes omavahel selliseid andmeid vahetavad. Soomlastele avanes võimalus Eestist digiretseptiga ravimeid soetada juba eelmise aasta jaanuaris. "Selle aja jooksul on soomlased Eestist ostnud retseptiravimeid ligi 9000 korda," ütles Jaagus. "Arvestades seda, et enne koroonaviiruse tõttu tekkinud kriisi elas ja töötas Soomes hinnanguliselt kuni 100 000 eestlast, siis võib vajadus sama teenuse järgi teisel pool lahte kordades suurem olla."
Sotsiaalminister Tanel Kiik tänas piiriülese retseptivahetuse käivitamise nimel töötanud Eesti ja Soome ametkondi. "Viimased kuud on näidanud piiriülese terviseinfo ja digiretseptide mõlemas suunas kättesaadavaks tegemise olulisust. Ajal, kui inimesed ei saa riikide vahel vabalt liikuda, võib neil endiselt tekkida vajadus selliste ravimite järgi, mida saab välja kirjutada vaid kodumaal elav arst," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. "Kindlasti peame jätkama ka teiste arendustega, mis võimaldavad tulevikus terviseandmetel inimesega kaasas käia ja pakkuda seeläbi kvaliteetsemat arstiabi nii kodumaal kui väljaspool oma koduriiki."
Tänaseks on soovi retseptiandmete piiriüleseks jagamiseks avaldanud kokku 23 EL-i riiki.
Üldine eesmärk on tagada inimestele kogu Euroopat kattev teenus, kuid see, millised riigid ja mis etapis selleks valmis on, sõltub eelkõige digitaalsete andmete kättesaadavusest,
selgitas Tõnis Jaagus.
Praegu saavad Eestist oma retseptiravimeid osta Soome, Horvaatia ja alates tänasest ka Portugali kodanikud. Eestlastele avaneb järgmisena võimalus digiretseptiga ravimeid osta Horvaatias ja Portugalis.
Arstid ja õed, kes retsepte välja kirjutavad, ei pea teenusega liitumiseks eraldi midagi tegema. Samuti on Eesti patsiendil andmed piiriüleseks andmevahetuseks vaikimisi avatud. "Kui inimene soovib, on patsiendiportaalis digilugu.ee võimalik andmete piiriülene edastamine ka sulgeda," kinnitas Jaagus.
Järgmine etapp üleeuroopalise terviseandmete vahetamise protsessis on patsientide terviseandmete kokkuvõtte edastamine. See tähendab, et tulevikus on näiteks välisriigis arstiabi vajaval inimesel olemas digitaalne terviseandmete kokkuvõte, mida sealne arst oma riigi keeles kiiremate ja kvaliteetsemate raviotsuste tegemiseks kasutada saab. Nii saab välisriigi arst näiteks erakorralises olukorras kohe infot patsiendi kaasuvate haiguste, allergiate või muude oluliste tervisenäitajate kohta.
Mõlema teenuse eest Eestis vastutab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), kes teeb koostööd haigekassa ja ravimiametiga.
