Elektrist põhjustatud õnnetuste peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.
Enamik õnnetusi (78%) toimus kodudes või nende lähiümbruses ja ülejäänud 22% juhtudest olid tööõnnetused. Kodustes oludes toimusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitte ettenähtud otstarbel. Tööõnnetused toimusid alajaamas, õhuliini all, elektriseadmete kasutamisel ja remonditööde käigus. Tööõnnetuste põhjusteks olid elektriohutusnõuete eiramine ja hooletus, aga ka mittekorras elektriseadmed.
Piirkonniti toimus õnnetusi kõige rohkem Põhja- ja Kirde-Eestis: Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal kokku 67% õnnetustest.
Võrdselt üle 20% õnnetustest juhtus kuni 10-aastaste lastega ning vanusegruppides 10-20 ja 30-40. Tüüpiliseks põhjuseks lastega juhtunud õnnetustes oli esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse. Õnnetusi toimus ka katkiste juhtmete või pikendusjuhtmete tõttu toas ja õues ning mittekorras või oludele mittevastavate elektriseadmete tõttu vannitoas.
Elektriõnnetuste vältimiseks tuleb alati järgida ohutusnõudeid:
- Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes;
- Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse;
- Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest;
- Kui elektriseadme ohutuses tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama;
- Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega elektritööde tegijad;
- Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest, sealhulgas elektriliinide ja alajaamadega seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma;
- Tööõnnetuste vältimiseks tuleb kõigil asjasse puutuvatel osapooltel kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest ja –reeglitest.
Tehnilise Järelevalve Amet
