Varasemad kontrollid on näidanud, et ohumärguannete puudumine või vale kasutamine on Eesti töökeskkondades jätkuvalt levinud. Selged ja õigesti paigutatud ohumärguanded on aga olulised, kuna need aitavad kujundada ühtset ohutuskultuuri ning annavad töötajatele selged juhised võimalike ohtude vältimiseks.
Lisaks ohumärguannetele kontrollivad tööinspektorid ka seda, kas töökeskkonna riskianalüüs on ajakohane ja kajastab tegelikke riske. Riskianalüüs on ettevõttele oluline tööriist, mis aitab ennetada õnnetusi ja luua turvalisema töökeskkonna.
Sihtkontrolli eel palub Tööinspektsioon tööandjatel üle vaadata ja veenduda järgmistes aspektides.
- Kas ettevõttes on korraldatud töökeskkonna riskianalüüs, mis sisaldab tegevuskava töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks?
- Kas töökeskkonna riskianalüüs on lisatud Tööinspektsiooni iseteenindusse? (iseteenindus.ti.ee)?
- Kas töökeskkonnas kasutatakse vajalikke ohumärguandeid? Töökeskkonnas on enamjaolt kasutusel ohutusmärgid, mis jagunevad otstarbe järgi keelu-, hoiatus- ja kohustusmärkideks, evakuatsiooni- ja esmaabimärkideks ning tuletõrjemärkideks.
- Kas on kasutusel asjakohased hoiatusmärgid, nt „Rippuv last“, „Liikuv veok“, „Kukkumisoht“ jms.
- Kas esmaabivahendite asukoht on märgistatud?
- Kas silmaduši asukoht on märgistatud?
- Kas ohualad, kus on isikukaitsevahendite kasutamine vajalik, on vastavalt märgistatud?
- Kas ohutusmärk on paigaldatud ohuala sissepääsu või ohuallikale eriomase ohu korral ohuallika juurde?
- Näiteks sisenedes autoremonditöökotta on kõigil töötajatel vaja kanda kaitsejalatseid ning -riietust. Seetõttu on asjakohane paigaldada kohustusmärgid „Kanna kaitsejalatseid“ ja „Kanna kaitseriietust“ sinna, kus toimub töötajate sisenemine töökotta, nt töökoja sissepääsu juurde.
- Kaitseprillide ja kuulmiskaitsevahendite kasutamine on aga vajalik siis, kui asutakse töötama nende kasutamist nõudva töövahendiga, näiteks elektrikäia, puurpingi, saepingiga. Sellisel juhul on vastavate isikukaitsevahendite kandmise kohustusmärgid mõjuvamad töövahendi vahetus läheduses (kas seinal või olenevalt seadme pinnast ka seadme küljes).
- Kas ohtliku aine või segu mahutid on vastavalt märgistatud?
- Kas töötajatele juurdepääsetavad kohad, kus on takistustega kokkupõrkamise ning inimeste või esemete kukkumise oht, on märgistatud vahelduvate kollaste ja mustade või vahelduvate punaste ja valgete triipudega?
Näiteks üksik aste, mis on muu tasapinnaga sama värvi ja muust pinnast ei eristu, võib jääda märkamatuks. Oluline on näiteks märgistada ka estakaadid ning muud komistamis- ja kukkumisohtlikud kohad töökeskkonnas, et need oleksid nähtavad. - Kas sõidukite liikumisteed ruumides on märgistatud selgelt nähtavate pidevjoontega, kui see on vajalik töötajate ohutuse tagamiseks?
Kui teie ettevõtet külastatakse sihtkontrolli käigus, loodab Tööinspektsioon sujuvale koostööle – ühine eesmärk on muuta töökeskkond ohutumaks ja tervist säästvamaks. Kontrolli tulemuste põhjal koostab Tööinspektsioon kokkuvõtte praktiliste nõuannetega, mis aitavad ka neid tööandjaid, kelle ettevõtteni seekord ei jõuta.
Kõigil tööandjatel on võimalus kutsuda oma ettevõttesse tasuta töökeskkonna konsultant, kes annab nõu, kuidas luua ohutu ja töötaja tervist hoidev töökeskkond.
