Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas selgitas, et väljumisstrateegia eesmärk on määratleda piirangute leevendamise ja järgmiste sammude põhimõtted ja etapid, et saaksime koroonaviiruse levikust tingitud arenguid riigis teaduspõhiselt jälgida ning neile asjakohaselt reageerida. “Eesti eesmärk on panna koroonaviiruse levikule piir ja aidata meie majandusel võimalikult kiiresti taastuda. Samuti tulla kriisist välja tugevama ja ühtehoidvama ühiskonnana,“ lausus peaminister.
Uute nakatunute arvu vähenemine kinnitab COVID-19 teadusnõukoja hinnangul, et kehtestatud piirangud on toiminud ja neid võib hakata ettevaatlikult leevendama. „Samas vajame veendumust, et muutus on püsiv. Meie eesmärk on teha leevendused samm-sammult, et Eesti inimesi ei tabaks uus ulatuslik nakatumiste laine. Igale sammule peab järgnema piisav aeg olukorra hindamiseks ning uue nakkusriski kaalumiseks. Samuti tuleb hinnata leevenduste mõju inimeste toimetulekule ja majanduse toimimisele,“ sõnas Ratas.
“Me peame oma igapäevaelu koroonaviiruselt tagasi võtma. Oleme suutnud saada viiruse leviku kontrolli alla, sest pingutasime selle nimel kõik koos ühiskonnana. Meie tervishoiusüsteem on pidanud võitlusele vastu. Eesti on isikukaitsevahenditega hästi varustatud. Eestimaa inimesed on juhiseid ja reegleid järginud. Järkjärgulise avamise juures sõltub tagasilööke saanud majanduse kiire taastumine nüüd meist kõigist,” lisas peaminister.
Peaminister rõhutas, et piirangute leevendamisega kaasneb paratamatult oht, et nakatunute arv taas mõnevõrra kasvab. Seetõttu on kõigi nende eelduseks ka edaspidi käitumis- ja hügieenireeglite järgimine, näiteks 2+2 reeglist kinni pidamine, maskide ning desinfitseerimisvahendite kasutamine.
Viiruse edasine levik ning kogu riigi võimalikult kiire kriisist väljumine eeldab meilt kõigilt jätkuvat vastutustundlikku käitumist, et meil poleks põhjust piiranguid taas laiendada,
ütles Ratas.
Valitsuskomisjon hakkab piirangute leevendamist koostöös teadlaste ja ekspertidega üle vaatama kord nädalas.
Väljumisstrateegia jaguneb kolme etappi. Esimene neist oli nakkuspuhangu eskaleerumine. Praegu asume meditsiiniliste näitajate poolest teises ehk stabiliseerumise etapis, mil saame hakata kehtestatud piirangutest sammhaaval loobuma. Kolmas etapp on tavaellu naasmine, mis eeldab muu hulgas valmisolekut järgmiseks võimalikuks haiguspuhanguks.
Kehtestatud piirangud on seatud ajalise prioriteetsuse järjekorda ning seejuures on hinnatud nende mõju nakkuse levikule. Piiranguid hakatakse leevendama sammude kaupa teatud tingimuste täitmisel, kui kokkulepitud mõõdikud seda võimaldavad.
Esimesed sammud on muuseumide ja huvihariduse ning sporditreeningute avamine vabas õhus. Samuti perekonnaseisutoimingute piiratud tingimustes läbiviimine. Järgmisena poodide ja osa teenuste piiratud ulatuses avamine kaubanduskeskustes.
21. aprillil alustati juba plaanilise ravi järkjärgulise avamisega. Kui mõõdikud võimaldavad, avatakse 15. maist koolid nii, et gümnasistid saavad eksamiteks valmistuda ning õpilased, kes seda vajavad, saavad tulla tugiõppele.
Väljumisstrateegia töötas Riigikantselei juhtimisel välja planeerimisgrupp koostöös valitsuskomisjoni, COVID-19 teadusnõukoja ja eri valdkondade ekspertidega.
Väljumisstrateegia põhimõõdikud:
1. nakatunute arv ööpäevas ja osakaaluna kõikidest testitutest, nakatunute arv vanusegrupis 50+;
2. haiglaravil viibivate COVID-19 patsientide arv;
3. COVID-19 intensiivravikohtade hõlmatus (voodikohtade arv, ööpäevas);
4. arstiabi kättesaadavus;
5. inimeste valmidus järgida valitsuse suuniseid ja kehtestatud meetmeid;
6. majanduse üldine tervis;
7. usaldusmeetmete rakendamise võimekus;
8. epidemioloogiline olukord ja COVID-19 vastased meetmed regioonis, EL liikmesriikides ja kolmandates riikides.
