Otsustav ja sisuline riigireform kätkeb endas vähemalt kuut olulist peatükki.
Otsustav õpipööre ühiskonnas
Juba lähitulevikus siseneb tööturule vähem töötajaid kui sealt lahkub, maksumaksjaid jääb üha vähemaks, ülalpeetavate osakaal ning ühiskonna kulud aga üha suurenevad. Ainus võimalus vähemate töökätega kallimat ühiskonda ülal pidada, tagades ka tööinimeste elujärje kasvu, on teha vähemate töökätega rohkem ja keerulisemat tööd. Seetõttu peab Eesti ühiskonna suurimaks lähiajaliseks eesmärgiks olema otsustav hüpe väärtusahelas ning konkurentsivõime, eeskätt kodumaist tooret kasutava majanduse kiire kasv. See on teostatav, kui selle eesmärgi teostamisele pühendada koordineeritult haridus-, majandus-, keskkonna- ja sotsiaalpoliitika. Keskseks ülesandeks on tagada hariduse kõrge kvaliteet ja kättesaadavus kõikidel haridustasemetel ja liikidel. Leiame, et riigigümnaasiumite loomisega on oluline liikuda edasi veelgi otsustavamalt ning samuti leida parim lahendus põhihariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks. Eraldi tähelepanu vajab loodusteaduste ja insenerierialade osakaalu suurendamine kõrghariduses ning praktiline kutseharidus, et parandada tööturule sisenejate oskuste vastavust tööturu vajadustele.
Haldusreform
Eesmärgiks tuleb seada raiskava killustatuse lõpetamine ning teovõimeliste haldusüksuste loomine, mis suudavad reaalselt tagada kohaliku tasandi eluolu korraldamise ning avalike teenuste kvaliteetse pakkumise. Formaalne struktuur peab olema paindlikult muudetav vastavalt elanike, tõmbekeskuste, ettevõtluse jms ümberpaiknemisele. Ettevõtluse arengule ja inimeste heaolule kaasaaitamine peab olema kohaliku tasandi üksuse üks peaülesandeid teiste ülesannete kõrval, kuid pädevalt ning tõsiseltvõetavalt suudaks seda täna pakkuda eelkõige maakonna suurune omavalitsus ning suuremad linnad. Oluline on üheselt ja realistlikult määrata riigi ja omavalitsuste tööjaotus. Seetõttu on vajalik otsustavalt vähendada omavalitsuste arvu, et suurendada nende võimekust ja jätkusuutlikkust avalike teenuste pakkumisel.
Riiklike institutsioonide ülesannete kaasajastamine
Arvestades riigi arengut on põhjust vaadata kriitiliselt üle mitmete institutsioonide, sealhulgas põhiseaduslike, ülesanded ning ressursikasutus. Iga riigi loodud, sh põhiseaduse alusel loodud asutuse puhul on oluline teatud aja tagant üle vaadata nii funktsioonide kui ressursikasutuse otstarbekus. Mõnede funktsioonide vajalikkuse vähenemisel või kadumisel tuleb neid tegevusi ka vähendada või lõpetada nende osutamine, esmajärjekorras tuleb üle vaadata dubleerivad või ülejõukäivad funktsioonid.
Õigusloome eesmärgistatuse ja analüüsipõhisuse suurendamine
Õigusloome peab muutuma vajadusepõhiseks, eesmärgiks peaks saama "pigem vähem, aga paremini ja eesmärgipärasemalt". Tänane seis, kus ministeeriumide töötulemusi mõõdetakse õigusloome tööplaani täitmise ja eelnõude arvuga, koormab ühiskonda ebamõistlikult ja ülemäära. Õiguslik regulatsioon on muutunud niivõrd detailseks, et iga uus areng ühiskonnas nõuab õigusloomelist sekkumist, millega kaasneb õigusaktide väljatöötamise, rakendamise ja järelevalve kulu. Ka õigusloomeprotsessis tuleb arvestada kulude suurusega – nii avalikule kui erasektorile, nii õigusaktide väljatöötamise ajal kui ka rakendamisel. Eesti eesmärk peaks olema kaasaegse kodanikuühiskonna mudel, kus on suur roll heas usus sõlmitavatel lepetel.
Avaliku halduse ja poliitikakujundustegevuste tõhustamine
Avaliku halduse kulud laiemas mõistes on riigi üks suurimaid kuluartikleid. Riigi toimimise seisukohalt on tegu oluliste funktsioonidega, kuid arvestades kulusurve olulist kasvu lähemail aastakümneil, tuleb taoliste funktsioonide mahu kasvamist vältida. Eelistada tuleb avalike teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamist ning investeerida efektiivsusesse. Tegevuste optimeerimine ja kvaliteedi tõstmine on riigi konkurentsivõime seisukohalt hädavajalik.
Avaliku teenuse kestlikkuse tagamine
Parema planeerimise nimel tuleb riigi tegevuskuludes selgelt eristada osa, mis kulub avaliku halduse toimimiseks ning mis kulub avaliku teenuse osutamiseks. Eeskätt tuleb tagada riigi põhiteenuste (haridus, meditsiin, pääste, politsei jm) kõrge kvaliteet. Kvaliteedi parandamist tuleb alustada põhjalikust analüüsist, milliseid avalikke teenuseid ning kui palju ja kus vajame. Avaliku teenuse kvaliteeti investeerimine peab toimuma eeskätt avaliku sektori sees oleva ressursi ümbersuunamise, alles seejärel täiendava rahastamise tulemusel.
Ühispöördumisele kirjutasid alla Eesti Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit.
