"Riigikohtu otsus tegi haridusministeeriumile tõesti juurde kulusid, millega arvestatud ei oldud. See aasta makstakse kõik kulud omavalitsustele välja, kuid kava on tõesti lõpetada sellise toetuse maksmine," ütles BNS-ile ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Asso Ladva ja lisas, et eelnõu väljatöötamiseni sellega veel jõutud ei ole.
Põhjustena märkis Ladva veel, et kui otsus majanduskulud jätta omavalitsuste maksta 2010. aastal langetati, siis loodeti, et langeb ka erakoolide õppemaks, tegelikkuses selliseid liikumisi pole toimunud, küll on õppemaks tõusnud. "Tasub meenutada, et üldharidus on Eestis tasuta, riik seda kõigile pakub ja erakoolis käimine on iga lapsevanema vaba valik," lisas Ladva. Ka riigi asutatavas riigigümnaasiumite võrgus ei pea kohalikud omavalitsused majanduskulusid tasuma, märkis Ladva.
Majanduskulud moodustavad vaid osa erakoolidele makstavatest toetustest. Aasta-aastalt on kasvanud haridustoetus, mis hõlmab endas õpetajate palgatoetust, koolilõuna toetusi ja muid kulusid, mida makstakse ka kohalikele omavalitsustele. Kui 2013. aastal oli see 6,8 miljonit eurot, siis tänavu võtab see riigieelarvest juba 10,8 miljonit eurot, edastas haridusministeerium.
Praegu on nii, et riigikoolide kommunaalmaksed ja muud majale minevad kulud tasutakse riigieelarvest, kohalikele omavalitsustele kuuluvates koolides omavalitsuste eelarvest. Erakoolid peaksid need kulud tasa saama õppemaksust, aga riigikohtu ja riigikogu otsuste koosmõjul on hirm, et see jääb nüüd samuti riigieelarve kanda, mis omakorda tähendaks, et erakoolid saaksid riigieelarvest õpilase kohta märkimisväärselt suuremaid summasid, kui omavalitsustele kuuluvad koolid.
Peaminister Taavi Rõivas ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et ühtegi otsust veel langetatud ei ole ja lahendusi järgmisteks aastateks siiski otsitakse.
Omavalitsustele ei oleks kunagi tulnud peale panna kohustust erakoolide majanduskulude kandmiseks ja see kohustus tuleks lõpetada, ütles haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kolmapäeval riigikogu infotunnis. Ministri hinnangul on Eestis erakoolide toetamine heldem kui enamus maailmas ja selle ainsaks tulemuseks on haridussüsteemi kihistumine, mis kuidagi ühtluskooli põhimõtetega kokku ei lange.
Praegustest eelarvevahenditest peab haridus- ja teadusministeerium leidma erakoolide kulude hüvitamiseks omavalitsustele 7 miljonit eurot.
Riigikohus on oma lahendiga tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks, et riik on andnud kohalikele omavalitsustele riikliku ülesande erakoole rahastada, aga ei ole selleks ette näinud vahendeid riigieelarvest. Sellega tekkis erinevatel omavalitsustel, mis olid kohustatud koole rahastama, õigus riigilt sisse nõuda viimaste aastate eest kuni 13 miljonit eurot, millele võib igal aastal lisanduda veel 6 miljonit eurot.
