Tuleb aga tähele panna, et otselaenamise platvormid ei allu finantsjärelevalvele. Täpsemalt tähendab see, et teadmata on laenude vahendamise platvormiga seotud süsteemide, eriti infosüsteemide, riskid. Mis juhtub, kui infosüsteemides peaks tekkima tõrge? Kas eraisikutest laenuandjad võivad seeläbi kanda rahalist kahju?
Laenuandjate raha jõuab enne selle laenuvõtjale üleandmist otselaenamise platvormi haldaja kontole. Kas on aga teada, kui kaua ning mis tingimustel platvormi käigushoidja raha kasutab ning mis selle rahaga juhtub, kui haldaja peaks ühel hetkel maksejõuetuks osutuma?
Otselaenamise platvormidega on seotud ka rahapesu võimalus. Õiguskaitseasutus võib kogu platvormi vara arestida, kui selgub, et kuritegelik ühendus kasutab otselaenamise platvormi musta raha „pesemiseks“.
Pankades olevad hoiused on tagatud riikliku hoiusekindlustuse süsteemi ehk Tagatisfondi poolt, mille kohta saad lähemalt lugeda siit. Inimestevaheliste otselaenamise platvormid võivad samuti viidata oma “tagatisfondile”. Siin aga saab maksimaalselt olla tegu eraõigusliku, mitte riikliku süsteemiga, mis ise ei ole maksejõuetuse eest kaitstud.
Muidugi on eraisikust laenuandja jaoks alati risk, et üks või teine laenuvõtja võib osutuda kelmiks. Oodatav tulu ja risk on ühe ja sama mündi kaks külge.
