Makseraskuste peamine põhjus on üldjuhul madal finantskirjaoskuse tase. Isegi olemasolevate teadmiste korral tehakse sageli otsuseid emotsioonidest või hetkesoovidest lähtudes. Rahaasju ei planeerita, elatakse üle jõu ja puudub kaugem perspektiiv. Selle tulemusena jäävad õigel ajal tasumata arved või trahvid, mis võivad viia võlakeerisesse. Viimasel ajal on sagenenud ka juhtumid, kus langetakse pettuste ja kelmuste ohvriks.
Vastutus ei lasu müüjal ega krediidiandjal
Mõtlematuid otsuseid soodustavad ostureklaamid ja kampaaniad, eriti „osta kohe, maksa hiljem“ pakkumised, mis on aasta lõpus eriti levinud. Samas võib ka selline järelmaksuga ost viia üle jõu käivate kohustuste tekkimiseni. Väikesed kuumaksed võivad tunduda petlikult jõukohased võrreldes suurema summa korraga kogumisega, mistõttu hinnatakse oma rahalisi võimalusi sageli üle. Jõulukinkide ostmine järelmaksu või väikelaenuga tähendab, et maksekohustused lükatakse uude aastasse, lootes, et järgmisel aastal suudetakse need tasuda. Paraku jääb finantsvõimekus uue aasta saabudes sageli samaks, mistõttu võivad tekkinud kohustused osutuda üle jõu käivateks.
Võlad ei ole alati seotud mõtlematu laenamisega. Erinevate põhjuste ühine nimetaja on vajadus teadlikkuse tõstmise ja isikliku vastutustunde suurendamise järele. Finantskirjaoskuse parandamisel seisneb põhiküsimus selles, kuidas tõsta teadlikkust selliselt, et otsuste langetamisel tekiks ka analüüsivõime ja vastutus.
Näiteks kehtib järelmaksuga asjade soetamisel enamasti reegel: kui järelmaksu kuumaksed on jõukohased, on tegelikult täiesti jõukohane ka vajaliku summa kogumine enne ostu sooritamist. Järelmaksuga ostes usutakse oma töö ja palga püsivusse, ent üldjuhul ei mõelda, et rahaline võimekus võib muutuda. Iga järelmaks on sisuliselt võlg, mille eest vastutab eelkõige võlgnik ise. Vastutus ei lasu müüjal ega krediidiandjal, vaid otsuse teeb alati inimene, kes võtab kohustuse.
Ülelaenamise probleemi lahendamisse võib pöörde tuua positiivne krediidiregister
Eestis on kättesaadav võlanõustamise teenus, mis pakub tuge nii-öelda tagantjärele abina. Paraku jõutakse nõustaja juurde sageli alles siis, kui olukord on juba kriitiline ja võlakeerisest väljumine äärmiselt keeruline. Sotsiaalministeeriumi andmetel sai möödunud aastal kohalike omavalitsuste kaudu võlanõustamisteenust vaid veidi alla kolme protsendi võlgnikest. Selle põhjuseks võib olla vähene informeeritus, teenuse ebaühtlane kättesaadavus, aga ka häbitunne. Oma rahaasjadega hädas olemist või üle võimete laenu võtmist on raske tunnistada.
Ülelaenamise probleemi lahendamisse võib olulise pöörde tuua kauaoodatud positiivne krediidiregister, mis on praegu menetluses ja peaks käivituma 2028. aastast. Register võimaldab nii laenuandjatel kui ka laenutaotlejatel saada parema ülevaate olemasolevatest kohustustest, aidates seeläbi vältida uute, üle jõu käivate kohustuste tekkimist.
Loomulikult ei ole ükski register ega regulatsioon imerohi, mis probleemi kohe lahendaks. Laenamine on protsess, kus krediidiandjal lasub vastutus järgida vastutustundliku laenuandmise põhimõtteid. Samas jääb peamine vastutus siiski laenuvõtjale endale – laenu võttes tuleb mõista ja hoolikalt läbi mõelda kaasnevad riskid. Kuigi laen on kahepoolne otsus, jääb see alati laenuvõtja isiklikuks kohustuseks. Iga laen on võlg, mis tuleb tasuda.
