Lisaks keskkonnale ja inimeste tervisele tuleb jaanilõkke ettevalmistamisel järgida ka tuleohutusnõudeid.
Keskkonnaameti keskkonnateadlikkuse peaspetsialist Mari Kala sõnul ei ole lõke koht, kuhu panna majapidamises üle jäänud pakendeid, mööblit, ehitusprahti, riideid või rehve.
Lõkkes põlevad plasti sisaldavad jäätmed madalal temperatuuril ja selle käigus paiskuvad õhku mürgised saasteained, näiteks dioksiin ja furaanid,
ütles Mari Kala.
Ta lisas, et nende saasteainete sisse hingates liiguvad need inimese organismi ning võivad põhjustada raskeid terviseprobleeme, näiteks vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust. Seetõttu ongi jäätmete põletamine kodustes tingimustes ka seadusega keelatud.
Prügiks muutuvad ka ühekordsed nõud, mida suvisel ajal tihti kasutatakse. Sageli satuvad sellised nõud juba pärast mõneminutilist kasutamist tulle. Levinud väärarusaam on, et ühekordseid lauanõusid võib põletada. „Enamik nn paberist või muust taimsest materjalist valmistatud ühekordseid nõud sisaldavad plasti. Seetõttu ongi ühekordsete nõude põletamine ohtlik keskkonnale ja inimese tervisele,” selgitas Mari Kala.
Parem viis jäätmetest vabanemiseks on need liigiti koguda ja üle anda. Enamikes linnades, alevites ja külades on olemas konteinerid, kuhu saab viia liigiti kogutud prügi. Plastpakendid, paberi- ja papijäätmed saab viia avalikesse kogumiskonteineritesse, pandimärgiga pudelid taaraautomaati. Vanad mööbliesemed, ehitus- ja lammutusjäätmed ning rehvid saab üle anda jäätmejaama. Lähima jäätmejaama, avaliku pakendikonteineri või vastuse küsimusele, kuhu eri liiki jäätmeid viia, leiad veebilehelt kuhuviia.ee.
Kui keegi märkab jäätmete põletamist või muud keskkonnarikkumist, tuleks sellest teatada riigiinfo telefonil 1247.
