Teadusnõukoda on juba välja pakkunud, et meelelahutusasutused suletaks kell 21 praeguse kella 23 asemel. «Seal on peamine probleem noored ja noored täisealised. Eakamate inimesteni on haigestumine jõudnud peamiselt hoolekandeasutustes ja kodudes,» nentis terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Ann Härma, kelle sõnul on siiski näha mõningast stabiliseerumist. «Haigestumise kasvu tempo tervikuna aeglustub, kuid järsku langustrendi näha ei ole,» mainis ta.

Härma ütles, et haiglaravi vajadus kasvab iga nädalaga 70–100 inimese võrra ning kahe või kolme nädala pärast võib tulla haiglatesse üle saja inimese päevas. «See on stsenaarium, kuhu me jõuda ei tohiks!»

Terviseameti juhi kohusetäitja sõnul on väga selgelt olemas nakkusahel: kool, kodu, töö ja hoolekandeasutused.

Nakkus levib ju eriti kohtades, kus ei ole võimalik inimesi hajutada. Terviseameti hinnangul on koolides testimine tõhus, aga praegust olukorda arvestades ei pruugi pelgalt see langust tagada. Terviseamet hindab jätkuvalt koolide olukorda piirkondade kaupa.

Jätkuvad ka terviseameti ning politsei- ja piirivalveameti ühisreidid. «Eelmisel nädalal tehtud reidide tulemused olid väga positiivsed, tuvastati 14 rikkumist. Nendest reididest oli enne teada antud, kuid nüüd tulevad ette teatamata reidid,» ütles Härma.

Kiik nimetas üha kriitilisemaks muutuva olukorra põhjuseks agressiivselt levivat deltatüve, just selle tõttu suureneb ka haiglate koormus.

«Oleme haiglate ülekoormuse ohus, oleme tervisekriisis,» nentis ta. «Hoolimata kümme kuud kestnud kampaaniast on meil väga suur osa [täiskasvanud] elanikkonnast – 30 protsenti – ikka vaktsineerimata. Kui kogu elanikkond oleks kaitsesüstitud, poleks ka haiglates nii raske olukord.»

«Praegused piirangud hilinesid ning haigestunute arv ja levik on väga ulatuslik. Eelnevate kogemuste põhjal saab öelda, et koolivaheaja järel nakatumiskordaja suureneb,» lisas terviseamet oma ülevaates.

Viimased kolm nädalat on iga nädal haiglatesse lisandunud ligi sada patsienti. «Haiglaravi vajavate inimeste arv tõuseb lähipäevadel 600ni, novembri keskpaigaks on see 730–740 ning 800ni jõuame sellise tempo juures kolme nädalaga. Seetõttu oleks nakatumiskasvu pidurdumist vaja kohe,» rõhutas amet.

Oktoobri viimasel nädalal nakatus koroonaviirusega 285 hoolekandeasutuse elanikku. Neliteist elanikku hospitaliseeriti, kolm surid. Hoolekandeasutuste elanikud moodustasid 2,4 protsenti kõigist oktoobri lõpunädalal nakatunutest, 3,1 protsenti kõigist hospitaliseeritutest ning 4,3 protsenti nädala surmajuhtumitest.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti epidemioloogiline olukord üks halvimaid. Ühel ajal suure haigestumisega on elanike vaktsineerimisega hõlmatus üks Euroopa madalamaid ning koroonaviiruse leviku riskitase väga kõrge.

Viiruse võib saada kõikjalt. See levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega. Seepärast on oluline vähendada kontaktide hulka ja jälgida kõiki muid ennetusmeetmeid. Mis tahes haigussümptomite tekkimise korral peab püsima kodus.