Uuringust selgub, et rahvuskaaslaste programm on kõige enam mõjutanud eesti keele ja kultuuri õppe kättesaadavust ja korraldust välismaal. Osalenute hinnangul on Eesti riigi toetus äärmiselt oluline ning selle puudumine halvendaks eesti keele ja kultuuri õppe järjepidevust ning levikut, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile.
Küsitlusele vastanud peavad kõige olulisemaks programmi neid tegevusi, mis aitavad inimestel füüsiliselt Eestisse, eesti keele ja kultuuri keskkonda tulla: Eestis õppimine, praktika Eesti ettevõtetes, noorte keele- ja kultuurilaagrid ja muu selline. Eesti keele oskus on väliseesti lastele ja noortele oluline mitte ainult identiteedi kujundamiseks, vaid loob ka eelduse tihedamaks suhtluseks Eestis elavate sugulastega ja annab parema võimaluse siduda end tulevikus Eestiga.
Uuring näitab, et oluline sihtrühm, kellele on seni vähe tähelepanu pööratud, on tagasipöördujad ja nende lapsed. Tagasipöördumistoetuse maksmise kõrval peetakse väga oluliseks ka nõustamist, mis aitaks peredel ja lastel Eesti ühiskonnas paremini toime tulla. Näiteks ootavad tagasipöördujad rohkem tuge sobivate töökohtade ning lastele kooli- ja lasteaiakohtade leidmisel.
Uuringu koostasid haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE ja Balti Uuringute Instituut.
Rahvuskaaslaste programmiga toetab Eesti riik välismaal elavaid eestlasi alates 2004. aastast. Väljaspool Eestit elab hinnanguliselt 150 000-200 000 rahvuskaaslast.
